Browsing by Author "Lindman, Ly"

Filter results by typing the first few letters
Now showing 1 - 1 of 1
  • Thumbnail Image
    Item
    The ecology of protected butterfly species in Estonia
    (2016) Lindman, Ly; Tartu Ülikool. Loodus- ja tehnoloogiateaduskond.
    Paljude Euroopa päevaliblikaliblikaliikide seisund on halvenemas. Eduka looduskaitselise tegevuse jaoks on vaja mõista ohustatud liikide põhilisi ökoloogilisi nõudmisi. Vastsena taimedel toituvatele putukatele on sobiva taimeliigi olemasolu mõistagi peamine keskkonna sobivuse näitaja. Toidutaime olulisus siiski erineb monofaagsete (toituvad ühel taimeliigil), oligofaagsete (toituvad mõnel suguluses oleval liigil) ja polüfaagsete (toituvad mitmetel erinevatel taimeliikidel) putukate jaoks, samuti komplitseerib olukorda toidutaimekasutuse geograafiline varieerumine. Seetõttu on oluline teada, kas mõnel ohustatud liblikaliigil on lokaalselt spetsiifilisemad taime-eelistused kui regioonis üldiselt. Oma töös uurisin viie Euroopas ohustatuks peetava päevaliblikaliigi toidutaimekasutust Eestis kasutades erinevaid laborkatseid, välitöid ning levikuanalüüsi. Uuritavateks liikideks olid sõõrsilmik, vareskaera-aasasilmik, suur-kuldtiib, teelehe-mosaiikliblikas ja suur-mosaiikliblikas. Töö tulemused näitavad, et sõõrsilmik ja vareskaera-aasasilmik on polüfaagsed, mistõttu ühegi konkreetse taimeliigi olemasolu ei määra elupaiga kvaliteeti ega limiteeri nende liikide levikut. Leidsime siiski, et vareskaera-aasasilmikul esineb mikroelupaigalisi eelistusi. Suur-kuldtiiva peamiseks toidutaimeks on tömbilehine oblikas, mis on kooskõlas liigi leviku analüüsi tulemusega. Nimelt eelistab liblikas kraavide ja inimasustusega alasid – need loovad usutavasti oblikale soodsaid kasvutingimusi. Teelehe-mosaiikliblikas näib Eestis olevat monofaagne harilikul peetrilehel, mis on siiani jäänud ainsaks tõendatud selle liblika toidutaimeks. Suur-mosaiikliblika levik on seotud hariliku saarega – looduses on röövikuid leitud vaid sellelt taimeliigilt; liblikas on levinud vaid seal, kus toidutaim esineb. Viie uuritud liblikaliigi ohustatuse hindamine ei olnud küll käesoleva töö otseseks eesmärgiks, kuid autorile teadaolevalt ei viita miski nende liikide populatsioonide kahanemisele Eestis. Kõikide uuritud liblikaliikide olukord Eestis on hea, kuid teelehe- ja suur-mosaiikliblika jaoks võib tulevik siiski olla ebakindlam. Seda just maakasutusmuutuste ning kiiresti leviva seenhaiguse tõttu, mis mõjutavad nende liblikate peamisi toidutaimi, vastavalt peetrilehte ja saart. Kogutud informatsiooni on kindlasti võimalik kasutada nendes piirkondades, kus nimetatud viie liblikaliigi looduskaitseline seisund on halvem ning ka tähelepanu vajavate kohalike populatsioonide kaitseks Eestis.