Sirvi Autor "Linno, Merle, juhendaja" järgi

Nüüd näidatakse 1 - 20 74

Asenduskodu töötajate kogemused peremajade süsteemis
(Tartu Ülikool, 2018) Jaeski, Janelin; Linno, Merle, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
Asenduskodude üleminek perekodu vormile ühe Eesti asenduskodu näitel
(Tartu Ülikool, 2015) Matela, Ingrid; Linno, Merle, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
Asenduskodus elavad psühholoogiliselt traumeeritud lapsed ning nende toetamine - kasvatajate tõlgendused
(Tartu Ülikool, 2020) Rebase, Hele-Riin; Linno, Merle, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
Asenduskodus elavate laste kogemused huvitegevuses osalemisest
(Tartu Ülikool, 2018) Oja, Mariella; Linno, Merle, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
Antud bakalaureusetöö eesmärk oli mõista huvitegevuse tähendust asenduskodu laste jaoks laste ja noorte arvamuste alusel. Eesmärgi täitmiseks viisin läbi individuaalintervjuud. Individuaalintervjuude käigus keskendusin erinevatele teemadele. Tuli välja, et uurimuses osalenud asenduskodus suunavad kasvatajad lapsi huvitegevusega tegelema nii asenduskodus sees kui ka väljas. Uurides erinevaid komponente huvitegevusega tegelemisel (huvitegevuse juhendaja, võistlused, kaastegelejad), tuli välja, et juhendaja omab suunavat, õpetavat ja motiveerivat rolli. Võistlustel osalemine võib olla väljundiks huvitegevusega tegelemisel, samas ka kaasnev positiivne tegevus, mis avardab silmaringi. Huvitegevusega kaastegelevad inimesed omavad suurt rolli ning on ka põhjuseks, miks noored tegelevad sellega ka siis, kui nad on asenduskodust iseseisvasse ellu siirdunud. Individuaalintervjuude käigus toodi välja, et huvitegevusega tegelemine on tähtis, et mitte olla tegevuseta. Huvitegevus on vajalik, et lapsed ei raiskaks enda aega vaid paneks aja enda jaoks tööle. Huvitegevusega tegelemine avardab lapse ja noore silmaringi ning arendab neis erinevaid spetsiifilisi oskuseid olenevalt sellest, mis huvitegevusega tegeletakse. Huvitegevusega tegelemise käigus võib tõusta lapse enesehinnang ja ta esinemiste või võistluste käigus rahuldada eneseteostus vajaduse. Erinevate tegevuste ja ringide käigus saadakse enda kõrvale inimesed, kellega veedetakse aega ja kes tulevikus võivad tutvusringkonnas olles abiks olla. Lapse õiguste konventsioonis (1996) on laste asendushoolduse kohta üldiste tingimustena muuhulgas välja toodud huvitegevuse võimaldamine väljaspool asenduskodude keskkonda. Lapsel on õigus vabale ajale, mida ta saab kasutada ka huvitegevuseks. Lasteombudsmani asenduskodude analüüs (2013) tõi aga välja, et asenduskodudel pole piisavalt raha, et rahuldada laste vajadusi ja samaaegselt täita personaliga seotud nõudeid. Antud töö näitab, et huvitegevusega tegelemine annab nii lapsele kui ka noorele ellu palju erinevaid omadusi, tegevusi ja inimesi juurde ja huvitegevuse roll on suur.
Asenduskodus kasvanud noorte tõlgendused olulistest suhetest oma elus
(Tartu Ülikool, 2017) Riis, Triinu; Linno, Merle, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
ATH diagnoosiga laste vanemate kogemus laste diagnoosiga kohanemise ja tugiteenuste kättesaadavusega
(Tartu Ülikool, 2023) Olveti, Merlin; Linno, Merle, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
Avaliku huvi ja lapse huvide kaalutlemine hooldusõiguse küsimuste kajastamisel meedias
(Tartu Ülikool, 2018) Hallik, Kai; Linno, Merle, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
Eakate info- ja kommunikatsioonitehnoloogia vahendite kasutamise tundmused ja kogemused
(Tartu Ülikool, 2023) Kriisa, Laura; Linno, Merle, juhendaja; Adamsoo, Karl Gustav, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
Eakate tehnoloogia- ja robootikaalase suhtumise uurimine päevakeskustes läbi viidud haridusliku robootika käed-külge piloottöötoa abil
(Tartu Ülikool, 2023) Ots, Angeelika; Linno, Merle, juhendaja; Rantsus, Ramon, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
Eakate vastu suunatud vägivald: ohvritega töötavate spetsialistide käsitlused
(Tartu Ülikool, 2020) Pensa, Tuule; Linno, Merle, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
Ebatavalised emad: teismeeas vanemaks saanud noored naised räägivad emaks olemise kogemustest
(Tartu Ülikool, 2018) Kiilaspä, Karin; Linno, Merle, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
EELK Tartu Pauluse koguduse sotsiaaltöö
(Tartu Ülikool, 2014) Toplaan, Johanna; Linno, Merle, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
Eelkooliealiste lastega töötavate täiskasvanute ja lapsevanemate ebakindlus füüsilise kontakti ees lastega
(Tartu Ülikool, 2021) Mahoni, Kätlin; Linno, Merle, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
Käesoleva bakalaureusetöö eesmärgiks oli välja selgitada, mida räägivad uurimuses osalenud eelkooliealiste lastega töötavad täiskasvanud ja lapsevanemad laste puudutamisega seonduvatest probleemidest. Eelkooliealiste laste puudutamine ning sellega seotud võimalik hirm või kohmetus eelkoliealiste lastega töötavate spetsialistide ja lapsevanemate seas on delikaatne teema. Lisaks on tegemist ka vähe käsitletud teemaga. Teema puudutab peamiselt kitsast gruppi inimesi, mille tõttu ei pruugi suurem osa ühiskonnast sellega kursis olla. Green (2017) järgi on kompimine tajumismeel, millel on mitmeid kommunikatsiooni, kaitse ja muid elulisi funktsioone. Nii Green (2017) kui ka Petrie (2011) kinnitavad, et just füüsiline kontakt on töös lastega tähtsalt kohal (Petrie, 2011). Blackwell (2000) tõi välja, et uurimuste tulemused viitavad tihedale seosele füüsilise kontakti ja lapse arengu vahel. Tähtis on mõista, et väikese lapse jaoks on rohke puudutamisega võrreldes oluliselt – kahjustavam vähene puudutamine, sest just füüsiline kontakt tagab lapsele terviklikuks arenguks vajalikud aistingud (Piper ja Smith, 2003). Bakalaureusetöö metodoloogiliseks lähenemisviisiks on kvalitatiivne lähenemisviis ning kasutasin poolstruktureeritud individuaalintervjuud. Viisin töö eesmärgi täitmiseks läbi kuus intervjuud – 2 lasteaiaõpetajaga, 2 lapsevanemaga ja 2 huvihariduse õpetajaga. Bakalaureusetöö raames läbiviidud intervjuude näitel on võimalik järeldada, et intervjuus osalenud eelkooliealiste lastega töötavad spetsialistid ja lapsevanemad on teadlikud laste füüsilise kontakti vajadusest ning põhjendavad lapse puudutamist lapse soovi ja vajadusega Lisaks on intervjueeritavad teadlikud liigse puudutamisega seotud võimalikest probleemidest ning oskavad neid reflekteerida. Teisalt ei too eelkooliealiste lastega töötavad täiskasvanud otseselt välja segaduse või hirmu tundmist igapäevases töös lastega. Laste puudutamine on enamasti intuitiivne tegevus, mille eesmärke ja võimalikke tagajärgi lapsevanemad ja spetsialistid ei teadvustanud. Tegemist on aga vähe räägitud teemaga ning kindlate suuniste puudumise tõttu esineb intervjueeritavate seas segadust ja ebakindlust. Lisaks on vajalik pakkuda teemat käsitlevaid täiendkoolitusi pika karjääriga huvihariduse õpetajatele.
Erivajadusega lapse tugiisikutöö haridusasutuses tugiisikute pilgu läbi
(Tartu Ülikool, 2014) Allik, Eveli; Linno, Merle, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
Käesoleva töö eesmärgiks oli saada ülevaade, kuidas näevad ja kirjeldavad oma tööd ja töö sisu erivajadusega laste tugiisikud, kes töötavad haridusasutuses. Antud töö raames viisin läbi kolm intervjuud, ühe vaatluse ja ühe osalusvaatluse. Kuna paljud tugiisikud hakkavad tööle ilma koolituseta, siis nad peavad oma tööülesanded endale ise välja mõtlema. Uurimuse käigus tuli välja, et tööaja pikkusest sõltub töö sisu. See tähendab, et mida pikem on tugiisiku tööaeg, seda rohkem on töö sisu sarnane isikliku abistaja tööle. Kirjeldustest igapäeva tööst tulid välja sellised tööülesanded, nagu jälgimine, korra ja turvalisuse tagamine, dokumenteerimine, juhendamine ja õpetamine, hooldamine ja abistamine igapäeva toimingutes, saatjaks olemine väljasõitudel ja üritustel. Koostöö osas tuli välja, et tugiisikud pidasid kõige probleemsemaks koostöö saavutamist lastevanematega. Kui koostöö on saavutatud, siis arvasid nad selle olevat hea. Ometi tajuvad tugiisikud koostööd lastevanematega pingelisena. See võib olla sellest, et tugiisikute ja lastevanemate ootused laste suhtes on erinevad. Küsimusi tekitab koostöö õpetajatega. Uurimustulemusest selgus, et peamine probleem on koostöö õpetajatega, mis ei toimi nii nagu see peaks. Kuna õpetajad võtavad tugiisikuid kui enda abilisena, siis ei toimu ka erivajadusega lapse kaasamist õpetaja poolt samadesse tegevustesse, mida teevad teised lapsed. Tööjuhendid antakse tugiisikule, aga mitte lapsele, laps jäetakse vahelt välja. Uurimuses tuli välja veel, et üks tugiisik, töötab ka isikliku abistajana, kuna ta tegeleb liikumispuudega lapsega. Aitab tal liikuda ühest klassis ruumist teise jne. Tugiisik on ise teadlik, et teeb isikliku abistaja tööd, kuigi nimetuse järgi peaks olema tugiisik. Samuti võib uurimuse põhjal väita, et tugiisikud ei tee ise ka vahet kuna nad teevad tugiisiku tööd või kuna isikliku abistaja tööd. Selle põhjal võib järeldada, et parem teenuste määratlus aitaks teenust pakkuvatele inimestele selguse tuua. Koostööd teiste tugispetsialistidega loeti heaks. Tugiisik koos teiste spetsialistidega nagu logopeed, sotsiaalpedagoog, psühholoog ja lastekaitsetöötaja moodustavad ühtse meeskonna, kes seisavad laste heaolu ja võimetekohase hariduse saamise eest. Sotsiaalsetest rollidest tuli välja kõige enam, et tugiisikud tunnevad endid ema rollis. Samuti oli veel motiveerija, piiride seadja, turvalisuse tagaja, märkaja, dokumenteerija, hooldaja, isikliku abistaja rollid ja sotsiaaltöötaja roll. Kokkuvõtvalt võib uurimuse põhjal öelda, et tugiisikud kes töötavad haridusasutuses täidavad paljusid erinevaid ülesandeid ja rolle. Kuna nad teevad oma tööd pühendunult, siis on nad nõus igasuguse tööga, sõltumata selle töö sisust, ajast ja kohast, et last aidata maksimaalselt.
Haridus, huvitegevus ja sotsiaalsed oskused: ühe asenduskodu näide noorte iseseisvasse ellu siirdumisel
(Tartu Ülikool, 2016) Rehema, Anna Elisabeth; Linno, Merle, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
Käesoleva töö eesmärk oli uurida asenduskodu head praktikat laste kasvatamisel ning nende ettevalmistamisel iseseisvaks eluks. Uurimuse jaoks viidi läbi fookusgrupi intervjuu, individuaalintervjuu ja vaatlus, et saada võimalikult mitmekülgne ülevaade. Individuaalintervjuus tõi Töötaja mitmel korral välja, et asenduskodu ei ole erinev n-ö tavapere süsteemist - lapsi kasvatatakse, neid toetatakse, neile pakutakse võimalusi enesearenguks ja vajadusel aidatakse majanduslikult. Uurimustele tuginedes selgus, et asenduskodude taust Eestis on väga erinev ning regulatsioonid selles osas, mida üks iseseisvuv noor peaks teadma ja oskama, puuduvad. Erinevad ka asenduskodudes rakendatavad kasvatusmeetodid, ning see on kindlasti üheks aluseks, miks kõikidest asenduskodudest iseseisvasse ellu siirduvad noored ei saa ühtmoodi hakkama. Seega tuleks luua üleriigilised standardid ja regulatsioonid, mis tasandaksid asenduskodude erinevusi ning parandaks noorte teadmisi ja oskusi iseseisvasse ellu siirdumisel. Uurimuses osalenud asenduskodus pööratakse palju rõhku haridusele, sotsiaalsetele oskustele ning vaba aja tegevustele. Neid kolme peetakse põhiväärtusteks, mille alusel on kogu süsteem üles ehitatud. Haridus on oluline, et noored jõuaksid elus kaugele, kuna see on ainus, mis neid elus edasi viib. Sotsiaalsete oskusteta pole võimalik elada ning vaba aja tegevused on sama olulised kui haridus, sest erinevatest huviringidest saadakse uusi tutvusi ja sõpru kogu eluks. Kõik asenduskodu kasvandikud on seotud mõne huviringiga ning nad võtavad oma osalemist tõsiselt ja hingega. Paljudes uuringutes on rõhutatud majanduslike, sotsiaalsete ja majapidamisoskuste tähtsust. Asenduskodu, milles oma uurimuse läbi viisin, olid noored teadlikud oma oskustest ning rõhutasid, et kõik oskused on ajas arenevad ning algteadmised on neil kõige kohta olemas. Noored oskavad rahaga ringi käia ning kui vahepeal tekib olukordi, kus vajatakse asenduskodult finantstuge, siis neid toetatakse. Asenduskodus, kus oma uurimuse läbi viisin, tõid noored välja, et nende kasvatussüsteem on olnud hea ning nad hindavad seda, et asenduskodu prioriteediks on kasvandikud, mitte näiteks maja välimus. Samuti toovad noored välja, et ajapikku kasvab kasvandik-kasvataja suhtest välja partnerlussuhe ning üksteist võetakse võrdsemalt. Ka Töötaja nõustub sellise väitega ning rõhutab, et tugikorteris elavad kasvandikud on ka eeskujuks asenduskodus elavatele noorematele kasvandikele. Asenduskodus on tugikorterite süsteem, mida Töötaja peab kui „poolel teel koduks“. See on hea võimalus, kuidas noor saab kasvatada enda iseseisvust ja vastutustunnet, kuid alati on noorel olemas teadmine, et kui midagi juhtub, siis on võimalik asenduskodust abi küsida. Tugikorteris on olemas kindlad reeglid ja kohustused, mida tuleb järgida, kuid on olemas ka teatud mõttes vabadus ja suurem privaatsus. Noored ise peavad tugikorteri võimalust oluliseks, kuna seal on võimalik arendada oma oskusi, et saada paremini hakkama iseseisvas elus. Nii tugikorteris elavad noored kui ka Töötaja kinnitavad, et tugikorteris elamine muudab noori iseseisvamaks.
Hoolduspereteenusega seotud kampaaniate ja teavitustegevuste analüüs Eesti hooldusperede vanemate kogemuste põhjal
(Tartu Ülikool, 2024) Mikko, Lisl Harriet; Linno, Merle, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
IKT-põhine laste nõustamine sotsiaalalal: sissejuhatav kirjandusülevaade
(Tartu Ülikool, 2023) Laurend, Piia Karoliina; Linno, Merle, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
IKT-põhise teenuse rakendamine laste abistamisel: laste ja spetsialistide vaade
(Tartu Ülikool, 2019) Mänd, Mari-Liis; Linno, Merle, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia kasutamine sotsiaaltöös: sotsiaaltöötajate perspektiiv
(Tartu Ülikool, 2017) Jürmann, Kai; Linno, Merle, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
Institutsioonis elamise kogemusega tänaste lapsevanemate käsitused lapsevanemaks olemisest
(Tartu Ülikool, 2016) Kruuts, Mairi; Linno, Merle, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut