Sirvi Autor "Lipping, Oskar" järgi

Tulemuste filtreerimiseks trükkige paar esimest tähte
Nüüd näidatakse 1 - 1 1
  • Pisipilt
    listelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
    Kuidas mõjutavad küsitavate teaduspraktikate kontekstuaalsed tunnused nende hinnatud eetilisust, teaduslikku väärtust ja isiklikku eelistust?
    (Tartu Ülikool, 2024) Lipping, Oskar; Kreegipuu, Kairi, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
    Uuringus testiti analüüsijärgse hüpoteeside püstitamise (HARKingu) hinnatud eetilisuse, teadusliku väärtuse ja isikliku eelistuse sõltuvust selle tüübist, läbipaistvusest ning uurimisteema kohta olemasolevast teadmiste kogumist. Liskas testiti küsimustiku paralleelversioone. Uuring järgis katsegruppidesisest katseplaani ning valim koosnes 20-st osalejast, kellest enamuse moodustasid üliõpilased. Küsimustik koosnes 16-st eksperimentaalsest vinjetist, mis varieerusid alternatiivse kirjelduse, olemasolevate teadmiste kogumiku taseme, HARKingu tüübi ning läbipaistvuse poolest. Enim eetiliseks, teaduslikult väärtuslikumaks ning eelistatuks peeti läbipaistvat RHARKingut (retrieving hypothesis after the results are known) ja läbipaistvat CHARKingut ehk HARKingu puudumist. Enim ebaeetiliseks, teaduslikult mitteväärtuslikuks ning mitte-eelistatuks peeti mitteläbipaistvat CHARKingut (constructing hypotheses after the results are known). Kõrgem olemasolev teadmiste kogum suurendas vaid tulemuste kajastamise teaduslikku väärtust. Paralleelversioonide vahel statistiliselt olulist erinevust välja ei kujunenud. Tulemuste põhjal võib väita, et vähemalt tudengid on mõnevõrra tundlikud HARKinguga seotud kontekstuaalsetele tingimuste suhtes.