Sirvi Autor "Liu, Siqiao" järgi

Nüüd näidatakse 1 - 2 2

Plant mycorrhizal status indicates partner selectivity in arbuscular mycorrhizal interaction networks
(2024) Koorem, Kadri; Sepp, Siim-Kaarel; Bueno, C. Guillermo; Davison, John; Liu, Siqiao; Meng, Yiming; Semchenko, Marina; Vasar, Martti; Zobel, Martin; Moora, Mari
Mycorrhizal symbiosis, specifically arbuscular mycorrhiza, is one of Earth's oldest and most widespread symbiosis. Existing evidence suggests that plant species differ in their associations with mycorrhizal partners, with different species reported to be always (obligately mycorrhizal, OM), sometimes (facultatively mycorrhizal, FM) or never (non-mycorrhizal, NM) associating with arbuscular mycorrhizal (AM) fungi and this plant reliance on AM fungi is called plant mycorrhizal status. However, very little is known about how host plant mycorrhizal status shapes the network topology of interacting AM fungi. Here, we use a standardized sampling scheme to test whether plant species with different mycorrhizal statuses differ in mean AM fungal hyphal colonization and various indices of the AM fungal networks such as nestedness rank and resource range. We collected the roots and rhizosphere soil of 19 plant species representing five families. Each plant species was sampled from three distinct habitats. We determined AM fungal colonization in the roots and AM fungal community composition in roots and rhizosphere soil using molecular methods. We found that previously reported NM plant species had lower mean AM fungal colonization than FM plant species, but no differences were found between FM and OM plant species. Network analyses indicated that AM fungal communities in the roots of FM plant species had higher nestedness rank and resource range than networks associated with OM plant species, suggesting that OM plant species are more generalist regarding partner selection and interact with a wider range of fungal partners. Our results suggest that plant mycorrhizal status conveys useful information about the characteristics of AM fungal interaction networks, revealing that plant species consistently associated with AM fungi are less selective towards their fungal partners.
The effect of anthropogenic disturbance on soil fungal communities
(2024-07-15) Liu, Siqiao; Koorem, Kadri, juhendaja; Öpik, Maarja, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Käesolev doktoritöö uurib, kuidas inimtekkelised häiringud nagu näiteks võõrtaimede lisandumine looduslikesse kooslustesse, põllumajanduses kasutatavad mürkained ning künd mõjutavad mullaseente kooslusi. Kuna mullaseened mõjutavad otseselt taimede kasvu ning osalevad toitaineteringes, siis on neil võtmeroll ökosüsteemi funktsioonide säilitamisel ning on ülioluline hinnata, kuidas mullaseente kooslused inimmõju tagajärjel muutuvad. Antud doktoritöö tulemused näitavad, et võõrtaimede lisandumine looduslikesse koolsustesse ei toonud kaasa olulist muutust mullaseente liigirikkuses ning mitmekesisuses. Samas võimaldas võõrtaimede ning kohalike taimede tunnuste erinevust arvestav mõõdik tuvastada mullaseente koosluse koosseisus toimunud muutusi, mis võivad aja jooksul suureneda. Keemiliste häiringute mõju sõltub väga tugevalt häiringust, nii näiteks mineraalne väetis ning pestitsiidide kasutamine on mullaseentele pärssiva, samas kui orgaanilise väetise kasutamine hoopis soodustava mõjuga. Mitme keemilise häiringu samaaegsel esinemisel on neil suurem negatiivne mõju samas kui mehhaanilise häiringu esinemine võib keemilise häiringu, näiteks pestitsiidi, negatiivset mõju hoopis leevendada. Need tulemused viitavad sellele, et mitme samaaegse häiringu mõju on raskesti ennustatav ning vajab veel uurimist. Samas näitasid antud doktoritöö tulemused, et mullaseente, täpsemalt taimedega vastastikku kasulikus kooselus elevate krohmseente olemasolu soodustab taimkatte taastumist pärast väikeseskaalalist häiringut. Seega on krohmseentel oluline roll liigirikka ning produktiivse taimkatte säilitamisel. Parem teadmine sellest, kuidas inimtegevus mullaseente kooslusi mõjutab on oluline selleks, et üha suureneva inimmõju juures ökosüsteeme paremini säilitada ning taastada.