Sirvi Autor "Lodjak, Jaanis" järgi

Nüüd näidatakse 1 - 1 1

Association of Insulin-like Growth Factor 1 and Corticosterone with Nestling Growth and Fledging Success in Wild Passerines
(2016-03-22) Lodjak, Jaanis; Mägi, Marko, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond.
Evolutsioonilise ökoloogia eesmärgiks on seletada isendite tunnuste - kasvukiirus, kehakaal ja elumus - arenemist just sellisteks nagu need on. Sünnijärgne kasvukiirus on üheks selliseks tunnuseks, mis seostub otseselt isendi ellujäämusega iseseisva elu alguses ja talvitamisel. Kuna looduslikud tingimused on muutlikud, siis peavad loomad olema füsioloogiliselt paindlikud ja muutustega pidevalt kohanema, et säiliks võimalikult kiire kasv antud keskkonnatingimustes. Hormoonid, nagu insuliini-laadne kasvufaktor 1 (IGF-1) ja glükokortikoidid (stressihormoonid), on ühed olulisemad sellise arengulise plastilisuse füsioloogilised vahendajad, kuid nende täpne funktsioon on vabaltelavail loomadel tänaseni suhteliselt halvasti uuritud. Töö peamine eesmärk oli testida IGF-1 ja kortikosterooni (lindude peamine glükokortikoid) funktsioonide arengulist plastilisust muutlikes kasvu- ja toitumistingimustes. Täpsemalt, taheti teada, kuidas need kaks hormooni reguleerivad linnupoegade kasvu, konditsiooni ja ellujäämust pesaperioodil olukorras, kus kasvutingimusi on eksperimentaalselt muudetud. Selleks viidi läbi pesakonna suuruse manipulatsioon ja IGF-1 süstimise eksperiment vabaltelavatel rasvatihastel (Parus major) ja must-kärbsenäppidel (Ficedula hypoleuca). Tulemused näitasid, et paremates toitumistingimustes (vähendatud pesakondade korral) kasvasid pesapojad koorumisjärgselt kiiremini, olid paremas füsioloogilises konditsioonis ja neil oli vahetult enne lennuvõimestumist kõrgem IGF-1 tase, kui halvemates tingimustes (suurendatud pesakondade korral) kasvanud ja kontrollgrupi poegadel. Pesapoegade vereplasma IGF-1 tase oli pesaperioodi keskel, mil poegade kasvukiirus on maksimaalne, kõrgem kui lennuvõimestumiseelsel ajal, mil kasvukiirus on langenud. On märkimisväärne, et lennuvõimestumiseelne IGF-1 tase seostus negatiivselt kasvukiirusega just paremates toitumistingimustes kasvanud pesapoegadel. See seos näitab tõenäoliselt IGF-1 allareguleerimist paremini arenenud poegadel, kes saavutasid optimaalse lennuvõimestumiseelse kehamassi kiiremini. Ilmselt ei ole vaja sellistel poegadel investeerida nii palju kasvu ja struktuursesse suurusesse lennuvõimestumisperioodi lõpu poole kui väiksematel poegadel. Sulgedes sisalduva kortikosterooni tase (mis tõnäoliselt kajastab hormooni keskmist taset kogu sule kasvamise perioodil) ja selle seos pesapoja kasvukiiruse ning lennuvõimestumisedukusega sõltus pesakonna suuruse manipulatsioonist vaid okasmetsas, kus kasvutingimused kaldusid olema halvemad kui lehtmetsas. Täpsemalt seostus sulgedes sisalduva kortikosterooni tase okasmetsas negatiivselt lennuvõimestumisedukusega ja paraboolse kõvera kohaselt kasvukiirusega. Viimasel juhul oli kortikosterooni madala taseme korral kasvukiirus sellega seotud positiivselt, kuid hormooni taseme suurenedes muutus seos negatiivseks. Seos poegade lennuvõimestumiseelse IGF-1 ja sule kortikosterooni tasemete vahel sõltus pesapoegade füsioloogilisest konditsioonist. Nimelt oli nende kahe hormooni tasemete vahel positiivne seos heas konditsioonis pesapoegadel, kes pärinesid vähendatud suurusega pesakondadest ja negatiivne seos halvas konditsioonis pesapoegadel, kes kasvasid suurendatud pesakondades. Väärib märkimist, et IGF-1 ja kortikosterooni tasemete koosmõju oli seotud ka poegade lennuvõimestumisedukusega. Antud töö tulemused näitavad, et värvuliste pesapoegade vereplasma IGF-1 ja sulgedes sisalduva kortikosterooni tasemed varieeruvad vastavalt kasvutingimustele (nt toidu kättesaadavusele). Tõenäoliselt mängivad uuritud hormoonid tähtsat rolli pesahoidjate lindude poegade kohasuse varieeruvuses, seda läbi füsioloogiliste lõivsuhete nende sünnijärgse kasvukiiruse, füsioloogilise konditsiooni ja lennuvõimestumisedukuse regulatsioonis muutlikes keskkonnatingimustes.