Browsing by Author "Luht-Kallas, Kadi"

Filter results by typing the first few letters
Now showing 1 - 2 of 2
  • Thumbnail Image
    Item
    Risk-taking behaviour: relationship with personality and markers of heritability, and an intervention to prevent unintentional injury
    (2020-07-16) Luht-Kallas, Kadi; Eensoo, Diva, juhendaja; Harro, Jaanus, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond
    Vigastussurmad on oluliselt seotud riskeeriva käitumisega, mida mõjutavad mitmed isiksuslikud (nt impulsiivsus) tegurid on suuresti pärilikud. Impulsiivne käitumine on seotud nii serotoniini- kui ka dopamiinisüsteemi toimimisega. Väitekirja peamisteks eesmärkideks oli selgitada 1) riskeeriva käitumise seoseid isiklike ja isiksuslike tegurite ning serotoniini- ja dopamiinisüsteemi markeritega ning 2) kas riskeeriva käitumise ennetamiseks läbiviidud sekkumine, mis on osutunud efektiivseks, on efektiivne ka siis kui seda viivad läbi autokoolide õpetajad. Kuna riskeeriv käitumine ning seda mõjutavad tegurid erinevad teismeliseeas ja täiskasvanuks saades, siis kasutati väitekirjas kolme erinevat valimit: kuuendate klasside õpilased (n=699), kordusmõõtmistes osalenud 15-18 aastased õpilased (n=483) ning autokoolide õpilased (n=1441). Tulemustest ilmnes, et riskide võtmine on seotud tugevamini teatud isiksuslike teguritega (nt impulsiivsus, ekstravertsus, tahteline kontroll) ning dopamiinisüsteemi kõrgema ja serotoniinisüsteemi madalama aktiivsusega, aga ka teadmiste ja oskustega. Tulemustest saadi kinnitust, et lühikese psühholoogilise sekkumisega on võimalik vähendada riskikäitumist. Sekkumise efektiivsus tõestas, et riskeeriva käitumisega seotud isiksuse ja bioloogilisi riskitegureid tundes on võimalik koolis neid teemasid õpetajate poolt käsitleda nii, et viia riskikäitumise ennetustööd läbi efektiivselt. Lisaks ohtudega seotud teadmistele on vaja harjutada ja läbi mängida erinevaid situatsioone, et suurendada teadvustatud käitumise rolli otsustusprotsessis ning vähendada seeläbi teadvustamata ja impulsiivse otsustamise mõju. Lisaks tehniliste oskuste arendamisele (nt jalgratta või auto juhtimine, lõkke tegemine, ujumisoskus) on vajalik arendada nende tegevustega seotud ohutusalaseid (situatsioonist tulenevate ohtude hindamine) ja sotsiaalseid (nt enesekontroll, teistega arvestamine) oskuseid
  • Thumbnail Image
    Item
    Risk-taking in traffic is associated with unhealthy lifestyle: Contribution of aggressiveness and the serotonin transporter genotype
    (2022) Tokko, Tõnis; Eensoo, Diva; Luht-Kallas, Kadi; Harro, Jaanus
    Objectives: Risk taking behaviour, including in traffic, is related to impulsivity and aggressiveness, and so is unhealthy lifestyle. The serotonin transporter gene promoter polymorphism (5-HTTLPR) has been associated with impulsivity, aggression, alcohol use, speed limit exceeding and traffic accidents. The aim of this study was to examine whether subjects with less healthy eating and exercise habits take more risks in traffic, and whether impulsivity, aggressiveness and the serotonin transporter genotype could mediate or moderate any such associations. Method: A sub-sample of the Estonian Psychobiological Study of Traffic Behaviour (EPSTB (n = 817) with mean age (SD) = 31.4 (10.0) years filled out lifestyle questionnaires. Impulsivity was measured by Adaptive and Maladaptive Impulsivity Scale and aggressiveness by Buss – Perry Aggression Questionnaire. Traffic violation data in the previous 5 years period were obtained from police database. Results: Speed limit exceeders had higher physical and verbal aggression, higher AUDIT scores, they reported more vigorous physical activity and drinking energy drinks more often. Path analysis showed that higher AUDIT scores were associated with speeding via higher physical aggression. 5-HTTLPR was not directly associated with speeding or driving while impaired by alcohol (DWI), but 5-HTTLPR s’-allele carriers had lower AUDIT scores if they were not junk food eaters and the other way around, while l’/l’ homozygosity was associated with DWI via higher AUDIT scores. Conclusion: Significant associations exist between risky traffic behaviour and aspects of lifestyle such as consumption of alcohol or junk food or energy drinks, as well as engagement in vigorous physical activity, while traits such as aggressiveness and the variation in the serotonergic system appear as mediating and moderating factors. Interventions preventing 3 accidents should focus on wider array of behaviours and use personalised approach. Genetic variation should be investigated regarding associations with risk taking and health behaviour, and response to interventions.