Browsing by Author "Luik, Piret, juhendaja"
Now showing 1 - 20 of 111
Results Per Page
Sort Options
Item 3-7-aastaste laste vanemate suhtumine ekraanimeedia vahendite kasutamisse koolieelse lasteasutuse õppetöös Põlvamaal(Tartu Ülikool, 2018) Oja, Eve-Liis; Luik, Piret, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Haridusteaduste instituutItem 5-6-aastaste laste õpetajate ekraanimeedia alased hoiakud ja hinnangud ekraanimeedia kasutamisele Jõgeva ja Tartu maakonna lasteaedade näitel(Tartu Ülikool, 2015) Raudsepp, Gerda; Luik, Piret, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Haridusteaduste instituutItem 6. ja 9. klassi õpilaste küberkiusamise tajumine küberkiusajate ja ohvrite võrdluses küberkiusamise kriteeriumitest lähtuvalt(Tartu Ülikool, 2016) Kuusik, Laura; Luik, Piret, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Haridusteaduste instituutItem 6–7-aastaste laste endi hinnang suhtlusportaalide kasutamisele Tartu lasteaedade näitel(Tartu Ülikool, 2013) Johanson, Kristine; Luik, Piret, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Haridusteaduste instituutItem 7.–9. klassi õpilaste suhtumine tundides tahvelarvutite kasutamisse kolme eesti kooli näitel(Tartu Ülikool, 2016) Pahla, Kairit; Luik, Piret, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Haridusteaduste instituutItem 8. ja 9. klasside õpilaste suhtumine interaktiivse tahvli kasutamisse loodus- ja reaalainete tundides Tartu ja Võru koolide näitel(Tartu Ülikool, 2014) Vaidre, Epp; Luik, Piret, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Haridusteaduste instituutItem Andmebaase tutvustava valikmooduli koostamine gümnaasiumiastmele(Tartu Ülikool, 2021) Klaos, Aveli; Luik, Piret, juhendaja; Palts, Tauno, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Arvutiteaduse instituutBakalaureusetöö eesmärgiks on koostada andmebaase tutvustav 10-tunnine valikmoodul gümnaasiumiastmele. Töö tulemusena valmis kümnest peatükist koosnev digiõpiku vormis õppematerjal, mille esimesed kaheksa peatükki annavad valikmooduli läbinule algteadmi-sed andmebaasidest ning nende loomisest ning kaks viimast peatükki õpetavad valikmoo-duli läbinule andmebaasi haldussüsteemi PostgreSQL kasutamist Pythoni mikroraamisti-kuga Flask. Lisaks sellele valmisid bakalaureusetöö tulemusena andmebaase tutvustava va-likmooduli tunnimaterjalid, mille eesmärgiks on anda suuniseid tunnis tehtavale tööle va-likmoodulit õpetades.Item Andmebaaside kursuse lugemismaterjali loomine(Tartu Ülikool, 2022) Roo, Margus; Luik, Piret, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Matemaatika ja statistika instituutMagistritöö eesmärk oli luua õppematerjal Tartu Ülikoolis õpetatavale kursusele “Andmebaasid”, mis toetaks üliõpilast ümberpööratud klassiruumi keskkonnas. Magistritöö alguses püstitati kaks uurimisküsimust – kuidas luua õppematerjali ümberpööratud klassiruumi tingimustes õppivale tudengile ja kuidas hindavad loodud õppematerjale spetsialistid, kes igapäevaselt andmebaasidega töötavad. Käesoleva töö raames valminud õppematerjali loomisel kasutati ADDIE meetodit. ADDIE meetodi esimeses etapis analüüsiti üliõpilaste sihtgruppi, kellele õppematerjal luuakse. Samuti toimus mudeli esimeses etapis kontrollmehhanismide ja litsentsi valiku analüüs. Mudeli teises etapis kavandati loodavate õppematerjalide loogiline ja ajaline jaotus vastavalt aine teoreetilisele osale. Samuti kavandati mudeli teise sammuna loodava õppematerjali teemade ülesehitus. Mudeli kolmandas osas toimus õppematerjalide ja enesetestide loomine. Kolmanda etapi viimases osas vormistati õppematerjalid Tartu Ülikooli õppekeskkonnas. ADDIE mudeli viimases osas toimus loodud õppevara hindamine ekspertide kaasamisel uuringuinstrumendi kaudu. Mudeli viimases osas analüüsiti ekspertide poolt küsitluse käigus kogutud informatsiooni. Uuringu tulemustest võib järeldada, et loodud õpivara toetab üliõpilast andmebaaside kursuse jooksul ümberpööratud klassiruumi tingimustes. Magistritöö viimases osas annab autor hinnangu õppevara loomise protsessile ja toob esile piirangud.Item Andmebaaside kursuse lugemismaterjali loomine(Tartu Ülikool, 2022) Roo, Margus; Luik, Piret, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Arvutiteaduse instituutMagistritöö eesmärk oli luua õppematerjal Tartu Ülikoolis õpetatavale kursusele “Andme-baasid”, mis toetaks üliõpilast ümberpööratud klassiruumi keskkonnas. Magistritöö alguses püstitati kaks uurimisküsimust – kuidas luua õppematerjali ümberpööratud klassiruumi tin-gimustes õppivale tudengile ja kuidas hindavad loodud õppematerjale spetsialistid, kes iga-päevaselt andmebaasidega töötavad. Käesoleva töö raames valminud õppematerjali loomi-sel kasutati ADDIE meetodit. ADDIE meetodi esimeses etapis analüüsiti üliõpilaste siht-gruppi, kellele õppematerjal luuakse. Samuti toimus mudeli esimeses etapis kontrollmehha-nismide ja litsentsi valiku analüüs. Mudeli teises etapis kavandati loodavate õppematerjalide loogiline ja ajaline jaotus vastavalt aine teoreetilisele osale. Samuti kavandati mudeli teise sammuna loodava õppematerjali teemade ülesehitus. Mudeli kolmandas osas toimus õppe-materjalide ja enesetestide loomine. Kolmanda etapi viimases osas vormistati õppematerja-lid Tartu Ülikooli õppekeskkonnas. ADDIE mudeli viimases osas toimus loodud õppevara hindamine ekspertide kaasamisel uuringuinstrumendi kaudu. Mudeli viimases osas analüü-siti ekspertide poolt küsitluse käigus kogutud informatsiooni. Uuringu tulemustest võib jä-reldada, et loodud õpivara toetab üliõpilast andmebaaside kursuse jooksul ümberpööratud klassiruumi tingimustes. Magistritöö viimases osas annab autor hinnangu õppevara loomise protsessile ja toob esile piirangud.Item Andmebaaside õpetamine Eesti gümnaasiumides(Tartu Ülikool, 2021) Gross, Geoff; Luik, Piret, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Arvutiteaduse instituutSelle bakalaureusetöö põhieesmärgiks on anda ülevaade andmebaaside õpetamisest Eesti gümnaasiumides, et mõista hetkeolukorda ning uurida andmebaaside õpetamise ülesehitust ja õpetamisega seonduvaid probleeme ning kordaminekuid. Terviklikuma ülevaate saavutamiseks analüüsitakse ka andmebaaside mitte õpetamist Eesti gümnaasiumides, et anda ülevaade põhjustest, miks andmebaase ei õpetata, ning tingimustest, et integreerida andmebaaside õpetamine informaatikasse. Uurimuse raames koostati küsimustik ning viidi läbi intervjuusid gümnaasiumiastme informaatikaõpetajatega. Tulemustest selgus, et andmebaaside õpetamine ei ole Eestis gümnaasiumiastmes laialdaselt levinud, kuid samas leidub koole, kus õpetatakse andmebaase edukalt ning põhjalikult.Item Animatsioonide osast aatomi ehituse ja keemilise sideme teema õpetamisel põhikoolis(Tartu Ülikool, 2010) Tagel, Kristi; Jüriado, Erika, juhendaja; Luik, Piret, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskondItem Arvuti sisendseadmete seos käekirja kvaliteediga 6-7-aastaste laste seas Tartu lasteaedade näitel(Tartu Ülikool, 2014) Mägi, Marge; Luik, Piret, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Haridusteaduste instituutItem Arvutimängude mängimine Narva gümnaasiumide õpilaste hinnangul ja selle seosed impulsiivsusega(Tartu Ülikool, 2012) Kisly, Ivan; Luik, Piret, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Haridusteaduste instituutItem Arvutiõpetuse õppekomplekt I kooliastmele(Tartu Ülikool, 2007) Tralla, Riina; Luik, Piret, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Haridusteaduste instituutItem Auditoorse ja veebipõhise õppe kombineerimine võõrkeeleõppes(Tartu Ülikool, 2007) Soosaar, Reet; Luik, Piret, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Haridusteaduste instituutItem Automaatkontrollide arendus õppetöö tagasisidestamiseks aines Andmebaasid(Tartu Ülikool, 2023) Kakk, Martti; Luik, Piret, juhendaja; Leping, Vambola, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Matemaatika ja statistika instituutMagistritöö eesmärgiks oli luua ainele Andmebaasid LTAT.03.004 uued automaatkontrollid PostgreSQL keeles ja koguda automaatkontrollide kasutamiskogemuse kohta tagasisidet nii üliõpilastelt kui õppejõududelt. Eesmärk sai täidetud 2023. aasta kevadsemestril, kui töö autor arendas vastavad automaatkontrollid ja need võeti praktikumijuhendajate poolt kasutusele. Läbi viidud küsitlusi analüüsides selgus, et üliõpilaste arvates annaks automaatkontrolli tagasiside arusaadavust täiendada, praktikumijuhendajate arvates oli arusaadavus piisav. Tulevikus sooviksid nii üliõpilased kui praktikumijuhendajad kasutusel näha täisautomaatseid kontrolle.Item Developing the reasoning skills of pre-schoolers through philosophy for children(2018-05-18) Säre, Egle; Luik, Piret, juhendaja; Tulviste, Tiia, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkondTänapäeva kiiresti muutuvas maailmas, kus kogu informatsioon on kergesti leitav, vajavad lapsed täna ja oletatavalt ka tulevikus faktiteadmistest rohkem multidimensionaalseid mõtlemisoskusi, mis tähendab oskust mõelda kriitiliselt, koostöiselt, hoolivalt ja loovalt. Kriitilise mõtlemise alaliik—verbaalne põhjendamine, toetab eelkooliealistel lastel eeloskusena väljendus-, kuulamis-, lugemis- ja kirjutamisoskuse, kuid ka arvutamisoskuse omandamist. Doktoritöö eesmärgiks oli selgitada välja 5-6aastaste eesti laste verbaalsete põhjenduste esinemine nende vastustes ja täiskasvanu küsimused, millel on enam potentsiaali toetada eelkooliealiste laste verbaalset põhjendamisoskust filosoofilistes grupi aruteludes lastega filosofeerimise meetodi (P4C) kaudu. Uurimuse tulemused kinnitasid, et 8-kuulise kvaasi-eksperimendi käigus filosoofilistes grupi aruteludes osalenud katsegrupi lapsed näitasid paremaid tulemusi põhjendamisoskuste arengus kui kontrollgrupi lapsed. Katsegrupi laste põhjendustes oli rohkem seoseid sõnade vahel, nende selgitused olid rohkem mõtestatud ja nad kasutasid rohkem fraasi „sellepärast, et“ võrreldes kontrollgrupi lastega. Lisaks näitas uurimus, et filosoofilistes grupi aruteludes osalenud laste jutukus tõusis oluliselt võrreldes kontrollgrupiga. Uurimuse tulemused tõid välja, millistel täiskasvanu esitatud küsimustel on enam potentsiaali toetada eelkooliealiste laste verbaalse põhjendamisoskuse arengut. Lapsed andsid kõige enam erinevatel tasemetel verbaalseid põhjendusi vastates täiskasvanu küsimustele, mille funktsioonideks olid: tõlgendada, analüüsida ja vastata lühidalt Jah/Ei. Kõige rohkem kõrgemal kognitiivsel tasemel põhjendusi andsid lapsed küsimustele, mis suunasid neid analüüsima. Selles uurimuses lühidalt Jah/Ei vastama suunavaid küsimusi võib kirjeldada kui küsimusi, mis suunavad lapsi võrdlema, kahtlema, seoseid leidma või selgitama. Faktiteadmisi esitama suunavaid küsimusi selle uurimuse käigus ei ilmnenud, mis teatavasti ei toeta ka verbaalsete põhjendamisoskuste arengut. Käesolev uurimus näitas 48.57% küsimustest potentsiaali aktiveerida lapsi kõrgemal kognitiivsel tasemel, võrreldes varasemate uurimustega, kus on tavaliselt vaid 5–20% õpetajate küsimustest selline potentsiaal (Birbili, 2013; Pagliaro, 2011; Walsh & Sattes, 2005).Item Digimäng kui uus mängu liik ja 3-7-aastaste laste lapsevanemate suhtumine ning hinnangud selle kasutamisele ja reguleerimisele(Tartu Ülikool, 2020) Laanemets, Anett; Luik, Piret, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Haridusteaduste instituutItem Digitaalse õppematerjali väljatöötamine arvuti osade õpetamiseks informaatika tundides II kooliastmes(Tartu Ülikool, 2021) Salumägi, Tiim; Luik, Piret, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Matemaatika ja statistika instituutMagistritöö raames loodi teisele kooliastmele digitaalne õppevara, koos õpetajat toetava materjaliga, milles selgitatakse klassikalise lauaarvuti erinevaid osasid. Õppevara jaotati seitsmeks teemaks. Iga teema juurde lisati arvutiosa tutvustav materjal, mille oli magistritöö autor valmistanud. Lisaks disainiti osade teemade juurde erinevad kinnistavad ülesanded. Digitaalse õppevara loomise käigus disainiti veebileht, mille osadeks said magistritöö autori poolt koostatud videod, testid ja õpetajamaterjalid. Digitaalse õppevara valmistamine toetus ADDIE mudelile. Mudeli viimase etapi käigus toimus ka ekspertide kaasamine õppematerjali avalikustamise ja tagasiside küsimustiku kaudu. Küsimustiku vastuseid analüüsiti koos tagasisidega. Ekspertide hinnangute ja tagasiside põhjal võib järeldada, et loodud digiõppematerjal on lihtsate ja selgete videotega, värvilahendus on silmasõbralik ja heli kvaliteeti võiks parandada. Kõige kõrgemalt hinnati videote selgust ja lihtsust. Magistritöö viimases osas analüüsis magistritöö autor disainiprotsessi, piiranguid ja tutvustas digiõppematerjali loomise edasisi plaane. Edasiste plaanide hulka kuuluks uutel teemadel videote loomine, õpetajamaterjalide täiustamine ja uute testide välja töötamine.Item Digitaalse õppematerjali väljatöötamine arvuti osade õpetamiseks informaatika tundides II kooliastmes(Tartu Ülikool, 2021) Salumägi, Tiim; Luik, Piret, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Arvutiteaduse instituutMagistritöö raames loodi teisele kooliastmele digitaalne õppevara, koos õpetajat toetava materjaliga, milles selgitatakse klassikalise lauaarvuti erinevaid osasid. Õppevara jaotati seitsmeks teemaks. Iga teema juurde lisati arvutiosa tutvustav materjal, mille oli magistritöö autor valmistanud. Lisaks disainiti osade teemade juurde erinevad kinnistavad ülesanded. Digitaalse õppevara loomise käigus disainiti veebileht, mille osadeks said magistritöö autori poolt koostatud videod, testid ja õpetajamaterjalid. Digitaalse õppevara valmistamine toetus ADDIE mudelile. Mudeli viimase etapi käigus toimus ka ekspertide kaasamine õppematerjali avalikustamise ja tagasiside küsimustiku kaudu. Küsimustiku vastuseid analüüsiti koos tagasisidega. Ekspertide hinnangute ja tagasiside põhjal võib järeldada, et loodud digiõppematerjal on lihtsate ja selgete videotega, värvilahendus on silmasõbralik ja heli kvaliteeti võiks parandada. Kõige kõrgemalt hinnati videote selgust ja lihtsust. Magistritöö viimases osas analüüsis magistritöö autor disainiprotsessi, piiranguid ja tutvustas digiõppematerjali loomise edasisi plaane. Edasiste plaanide hulka kuuluks uutel teemadel videote loomine, õpetajamaterjalide täiustamine ja uute testide välja töötamine.