Sirvi Autor "Luik, Piret, juhendaja" järgi

Nüüd näidatakse 1 - 20 122

3-7-aastaste laste vanemate suhtumine ekraanimeedia vahendite kasutamisse koolieelse lasteasutuse õppetöös Põlvamaal
(Tartu Ülikool, 2018) Oja, Eve-Liis; Luik, Piret, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Haridusteaduste instituut
5-6-aastaste laste õpetajate ekraanimeedia alased hoiakud ja hinnangud ekraanimeedia kasutamisele Jõgeva ja Tartu maakonna lasteaedade näitel
(Tartu Ülikool, 2015) Raudsepp, Gerda; Luik, Piret, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Haridusteaduste instituut
6–7-aastaste laste endi hinnang suhtlusportaalide kasutamisele Tartu lasteaedade näitel
(Tartu Ülikool, 2013) Johanson, Kristine; Luik, Piret, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Haridusteaduste instituut
6. ja 9. klassi õpilaste küberkiusamise tajumine küberkiusajate ja ohvrite võrdluses küberkiusamise kriteeriumitest lähtuvalt
(Tartu Ülikool, 2016) Kuusik, Laura; Luik, Piret, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Haridusteaduste instituut
7.–9. klassi õpilaste suhtumine tundides tahvelarvutite kasutamisse kolme eesti kooli näitel
(Tartu Ülikool, 2016) Pahla, Kairit; Luik, Piret, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Haridusteaduste instituut
8. ja 9. klasside õpilaste suhtumine interaktiivse tahvli kasutamisse loodus- ja reaalainete tundides Tartu ja Võru koolide näitel
(Tartu Ülikool, 2014) Vaidre, Epp; Luik, Piret, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Haridusteaduste instituut
Ainesse “Andmebaasid” näidisrakenduse loomine male andmebaasi põhjal
(Tartu Ülikool, 2025) Hollak, Johan; Luik, Piret, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Arvutiteaduse instituut
The aim of the Bachelor’s thesis was to create a web application for the University of Tartu course “Databases” that could be used to demonstrate to students the importance of databases in the operation of an application. Another goal was to prepare an assignment for learners to extend the application. As part of the thesis, the application was developed and was already introduced in the spring semester of 2025 in the University of Tartu course “Databases”. Feedback showed that the course instructors found the application well made, logically structured, and fit for its purpose, and the assignment clearly formulated; students’ feedback was also generally positive.
Analysis of eTwinning Projects Related to Informatics
(Tartu Ülikool, 2024) Bork, Liina; Luik, Piret, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Arvutiteaduse instituut
The purpose of this master’s thesis is to determine how informatics is implemented in Estonian schools through eTwinning projects in the year 2022-2023. During this process, projects in the eTwinning TwinSpace environment were studied, with the final sample consisting 37 projects. The collected data included general information about the projects, the use of digital competence and informatics competence in informatics projects and the use of information and communication technology tools and resources during the projects, categorized according to their main functions. Data analysis was conducted using descriptive statistics and quantitative methods, with Microsoft Excel used to support the interpretation of results and drawing of conclusions. The research showed that eTwinning projects involving informatics were carried out in several counties and various educational institutions in Estonia, with a primary focus on developing digital competencies. Although a variety of digital tools were used in the projects, the integration of computer science competencies was modest, particulary in schools where computer science was not part of the curriculum. The author of the thesis recommends that future efforts focus more on competencies of informatics and that additional training be provided to teaches to improve the integration of computer science into eTwinning projects.
Andmebaase tutvustava valikmooduli koostamine gümnaasiumiastmele
(Tartu Ülikool, 2021) Klaos, Aveli; Luik, Piret, juhendaja; Palts, Tauno, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Arvutiteaduse instituut
Bakalaureusetöö eesmärgiks on koostada andmebaase tutvustav 10-tunnine valikmoodul gümnaasiumiastmele. Töö tulemusena valmis kümnest peatükist koosnev digiõpiku vormis õppematerjal, mille esimesed kaheksa peatükki annavad valikmooduli läbinule algteadmi-sed andmebaasidest ning nende loomisest ning kaks viimast peatükki õpetavad valikmoo-duli läbinule andmebaasi haldussüsteemi PostgreSQL kasutamist Pythoni mikroraamisti-kuga Flask. Lisaks sellele valmisid bakalaureusetöö tulemusena andmebaase tutvustava va-likmooduli tunnimaterjalid, mille eesmärgiks on anda suuniseid tunnis tehtavale tööle va-likmoodulit õpetades.
Andmebaaside kursuse lugemismaterjali loomine
(Tartu Ülikool, 2022) Roo, Margus; Luik, Piret, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Arvutiteaduse instituut
Magistritöö eesmärk oli luua õppematerjal Tartu Ülikoolis õpetatavale kursusele “Andme-baasid”, mis toetaks üliõpilast ümberpööratud klassiruumi keskkonnas. Magistritöö alguses püstitati kaks uurimisküsimust – kuidas luua õppematerjali ümberpööratud klassiruumi tin-gimustes õppivale tudengile ja kuidas hindavad loodud õppematerjale spetsialistid, kes iga-päevaselt andmebaasidega töötavad. Käesoleva töö raames valminud õppematerjali loomi-sel kasutati ADDIE meetodit. ADDIE meetodi esimeses etapis analüüsiti üliõpilaste siht-gruppi, kellele õppematerjal luuakse. Samuti toimus mudeli esimeses etapis kontrollmehha-nismide ja litsentsi valiku analüüs. Mudeli teises etapis kavandati loodavate õppematerjalide loogiline ja ajaline jaotus vastavalt aine teoreetilisele osale. Samuti kavandati mudeli teise sammuna loodava õppematerjali teemade ülesehitus. Mudeli kolmandas osas toimus õppe-materjalide ja enesetestide loomine. Kolmanda etapi viimases osas vormistati õppematerja-lid Tartu Ülikooli õppekeskkonnas. ADDIE mudeli viimases osas toimus loodud õppevara hindamine ekspertide kaasamisel uuringuinstrumendi kaudu. Mudeli viimases osas analüü-siti ekspertide poolt küsitluse käigus kogutud informatsiooni. Uuringu tulemustest võib jä-reldada, et loodud õpivara toetab üliõpilast andmebaaside kursuse jooksul ümberpööratud klassiruumi tingimustes. Magistritöö viimases osas annab autor hinnangu õppevara loomise protsessile ja toob esile piirangud.
Andmebaaside õpetamine Eesti gümnaasiumides
(Tartu Ülikool, 2021) Gross, Geoff; Luik, Piret, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Arvutiteaduse instituut
Selle bakalaureusetöö põhieesmärgiks on anda ülevaade andmebaaside õpetamisest Eesti gümnaasiumides, et mõista hetkeolukorda ning uurida andmebaaside õpetamise ülesehitust ja õpetamisega seonduvaid probleeme ning kordaminekuid. Terviklikuma ülevaate saavutamiseks analüüsitakse ka andmebaaside mitte õpetamist Eesti gümnaasiumides, et anda ülevaade põhjustest, miks andmebaase ei õpetata, ning tingimustest, et integreerida andmebaaside õpetamine informaatikasse. Uurimuse raames koostati küsimustik ning viidi läbi intervjuusid gümnaasiumiastme informaatikaõpetajatega. Tulemustest selgus, et andmebaaside õpetamine ei ole Eestis gümnaasiumiastmes laialdaselt levinud, kuid samas leidub koole, kus õpetatakse andmebaase edukalt ning põhjalikult.
Animatsioonide osast aatomi ehituse ja keemilise sideme teema õpetamisel põhikoolis
(Tartu Ülikool, 2010) Tagel, Kristi; Jüriado, Erika, juhendaja; Luik, Piret, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond
Arvuti sisendseadmete seos käekirja kvaliteediga 6-7-aastaste laste seas Tartu lasteaedade näitel
(Tartu Ülikool, 2014) Mägi, Marge; Luik, Piret, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Haridusteaduste instituut
Arvutimängude mängimine Narva gümnaasiumide õpilaste hinnangul ja selle seosed impulsiivsusega
(Tartu Ülikool, 2012) Kisly, Ivan; Luik, Piret, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Haridusteaduste instituut
Arvutiõpetuse õppekomplekt I kooliastmele
(Tartu Ülikool, 2007) Tralla, Riina; Luik, Piret, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Haridusteaduste instituut
Auditoorse ja veebipõhise õppe kombineerimine võõrkeeleõppes
(Tartu Ülikool, 2007) Soosaar, Reet; Luik, Piret, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Haridusteaduste instituut
Automaatkontrollide arendus õppetöö tagasisidestamiseks aines Andmebaasid
(Tartu Ülikool, 2023) Kakk, Martti; Luik, Piret, juhendaja; Leping, Vambola, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Matemaatika ja statistika instituut
Magistritöö eesmärgiks oli luua ainele Andmebaasid LTAT.03.004 uued automaatkontrollid PostgreSQL keeles ja koguda automaatkontrollide kasutamiskogemuse kohta tagasisidet nii üliõpilastelt kui õppejõududelt. Eesmärk sai täidetud 2023. aasta kevadsemestril, kui töö autor arendas vastavad automaatkontrollid ja need võeti praktikumijuhendajate poolt kasutusele. Läbi viidud küsitlusi analüüsides selgus, et üliõpilaste arvates annaks automaatkontrolli tagasiside arusaadavust täiendada, praktikumijuhendajate arvates oli arusaadavus piisav. Tulevikus sooviksid nii üliõpilased kui praktikumijuhendajad kasutusel näha täisautomaatseid kontrolle.
Comparison of National Exam Tasks and ChatGPT Rephrased Tasks
(Tartu Ülikool, 2024) Keivabu, Carmen; Luik, Piret, juhendaja; Orav-Puurand, Kerli, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Arvutiteaduse instituut
The goal of the master's thesis was to determine to what extent mathematics word problems rephrased using ChatGPT help simplify the understanding and solving of complex mathematical problems for students and improve their academic performance. The study was conducted among 26 11th-grade students from two high schools in Lääne-Virumaa. The students solved four national exam problems as well as their rephrased versions by ChatGPT. A mixed research method was used, including both quantitative and qualitative data collection. The students' results were analyzed using statistical methods in the JASP program, and feedback on the clarity and comprehensibility of the tasks was gathered through a Google Form survey. The main findings showed that students generally performed better on the problems rephrased by ChatGPT compared to the national exam problems. Based on the feedback, some tasks were considered clearer in the national exam versions, while others were more understandable in the versions rephrased by ChatGPT. In conclusion, ChatGPT has the potential to support mathematics teaching, but its effective use requires careful formulation of tasks.
Developing the reasoning skills of pre-schoolers through philosophy for children
(2018-05-18) Säre, Egle; Luik, Piret, juhendaja; Tulviste, Tiia, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond
Tänapäeva kiiresti muutuvas maailmas, kus kogu informatsioon on kergesti leitav, vajavad lapsed täna ja oletatavalt ka tulevikus faktiteadmistest rohkem multidimensionaalseid mõtlemisoskusi, mis tähendab oskust mõelda kriitiliselt, koostöiselt, hoolivalt ja loovalt. Kriitilise mõtlemise alaliik—verbaalne põhjendamine, toetab eelkooliealistel lastel eeloskusena väljendus-, kuulamis-, lugemis- ja kirjutamisoskuse, kuid ka arvutamisoskuse omandamist. Doktoritöö eesmärgiks oli selgitada välja 5-6aastaste eesti laste verbaalsete põhjenduste esinemine nende vastustes ja täiskasvanu küsimused, millel on enam potentsiaali toetada eelkooliealiste laste verbaalset põhjendamisoskust filosoofilistes grupi aruteludes lastega filosofeerimise meetodi (P4C) kaudu. Uurimuse tulemused kinnitasid, et 8-kuulise kvaasi-eksperimendi käigus filosoofilistes grupi aruteludes osalenud katsegrupi lapsed näitasid paremaid tulemusi põhjendamisoskuste arengus kui kontrollgrupi lapsed. Katsegrupi laste põhjendustes oli rohkem seoseid sõnade vahel, nende selgitused olid rohkem mõtestatud ja nad kasutasid rohkem fraasi „sellepärast, et“ võrreldes kontrollgrupi lastega. Lisaks näitas uurimus, et filosoofilistes grupi aruteludes osalenud laste jutukus tõusis oluliselt võrreldes kontrollgrupiga. Uurimuse tulemused tõid välja, millistel täiskasvanu esitatud küsimustel on enam potentsiaali toetada eelkooliealiste laste verbaalse põhjendamisoskuse arengut. Lapsed andsid kõige enam erinevatel tasemetel verbaalseid põhjendusi vastates täiskasvanu küsimustele, mille funktsioonideks olid: tõlgendada, analüüsida ja vastata lühidalt Jah/Ei. Kõige rohkem kõrgemal kognitiivsel tasemel põhjendusi andsid lapsed küsimustele, mis suunasid neid analüüsima. Selles uurimuses lühidalt Jah/Ei vastama suunavaid küsimusi võib kirjeldada kui küsimusi, mis suunavad lapsi võrdlema, kahtlema, seoseid leidma või selgitama. Faktiteadmisi esitama suunavaid küsimusi selle uurimuse käigus ei ilmnenud, mis teatavasti ei toeta ka verbaalsete põhjendamisoskuste arengut. Käesolev uurimus näitas 48.57% küsimustest potentsiaali aktiveerida lapsi kõrgemal kognitiivsel tasemel, võrreldes varasemate uurimustega, kus on tavaliselt vaid 5–20% õpetajate küsimustest selline potentsiaal (Birbili, 2013; Pagliaro, 2011; Walsh & Sattes, 2005).
Development of an Automated Assessment Tool "Silmused" in the Databases course
(Tartu Ülikool, 2025) Paan, Karel; Luik, Piret, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Arvutiteaduse instituut
This thesis presents the development and evaluation of Silmused, an automated assessment tool designed for the Databases LTAT.03.004 course at the University of Tartu. The tool addresses the increasing workload of teaching staff and the need for timely feedback for students by automating the evaluation of database assignments. Built as a Python library, Silmused integrates with the Lahendus platform to provide instant and consistent feedback to enhance the assessment process. The thesis covers the evaluation of Silmused through questionnaires administered to both teaching staff and students. Results indicate significant time savings for teaching staff, with grading time reduced from 40–100 minutes per task to approximately 20 minutes per task. Students reported high satisfaction with the clarity and immediacy of feedback, though some noted challenges with complex error messages and minor syntax variations. Key contributions include the tool’s modular design for compatibility and its alignment with formative learning principles. While Silmused has proven effective in enhancing efficiency in teaching and learning outcomes, future improvements could focus on refining feedback clarity, accommodating syntax and flexibility