Sirvi Autor "Lukas, Liina, juhendaja" järgi

Nüüd näidatakse 1 - 19 19

1905. aasta revolutsioon baltisaksa ja eesti naiste mälestustes
(Tartu Ülikool, 2017) Klaus, Hegely; Lukas, Liina, juhendaja; Tartu Ülikool. Kultuuriteaduste ja kunstide instituut; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
Bakalaureusetöös vaatlen 1905. aastal Venemaal puhkenud revolutsiooniga kaasnenud muutusi Eesti- ja Liivimaa piirides elanud baltisaksa ning eesti naiste mälestusraamatutes. Töö eesmärgiks on selgitada, kuidas nägid erinevatest ühiskonnakihtidest pärit ning isesuguse kultuuritaustaga naisterahvad vene revolutsionääride algatatud ümberkorraldusi, mille tagajärjeks oli seniste rahvuslike, seisuslike ja poliitiliste piiride muutumine. See raputas traditsioonilisi seisukohti enese- ja ühiskonna määratlemisel nii baltisaksa kui ka eesti naiskogukondades. Samuti vaatlen, kuidas suhestusid naised 1905. aasta revolutsiooniga ja millisena nägid nad oma ülesandeid selles. Mida nad mäletasid, mida tähtsustasid, mida pidasid kujutamisväärseks hiljem oma memuaarides.
Austria kirjanduse retseptsioon Eestis 1946-1991
(2010-08-26) Kundla, Marika; Tartu Ülikool. Filosoofiateaduskond; Tartu Ülikool. Maailmakirjanduse õppetool; Lukas, Liina, juhendaja
Uurimus käsitleb austria kirjanduse vastuvõttu Nõukogude Eestis ja paguluses ajavahemikul 1946-1991, seejuures on vaatluse alla võetud tõlkeraamatud, perioodikas ja erinevates kogumikes ilmunud luule ja proosa, mitmesugused austria kirjanduse käsitlused, Nõukogude Eestis ilmunud teatmikud ja koolide kirjandusõpikud. Magistritöö eesmärk oli austria kirjanduse tõlgete ja käsitluste kaardistamine ja selle valiku üle arutlemine ning konteksti paigutamine, samuti bibliograafia koostamine.
Borrowed elements of Russian literature in Ryūnosuke Akutagawa's works
(Tartu Ülikool, 2022) Pavlov, Vladimir; Lukas, Liina, juhendaja; Tartu Ülikool. Kirjanduse ja teatriteaduse osakond; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
Eesti teatrikontaktid Soomega aastatel 1906–1939
(Tartu Ülikool, 2014) Veski, Kristi; Lukas, Liina, juhendaja; Tartu Ülikool. Filosoofiateaduskond; Tartu Ülikool. Kirjanduse ja teatriteaduse osakond; Tartu Ülikool. Kultuuriteaduste ja kunstide instituut
Töö eesmärgiks on kaardistada Eesti-Soome sõnateatri kontaktid aastatel 1906–1939 ning näidata nende dünaamikat: toetudes Juri Lotmanile (1999) ja Epp Annusele (2000) soovitakse vaadeldaval perioodil esile tõusnud isikute-momentide analüüsi kaudu iseloomustada Eesti-Soome teatrisuhtluse kui kultuurivahetuse eripära ja selle asendit Eesti teatriloos. Töö koosneb kahest kronoloogilisel põhimõttel koostatud peatükist. Aastatel 1906–1922 koondus Eesti-Soome teatrisuhtlus Estonia teatri ning üksikute soome näitlejate-näitejuhtide ja ooperilauljate ümber. Esimene peatükk keskendubki peaasjalikult teatrisuhtlust kandnud Hilma Rantanenile kutselise Estonia teatri esimese kümnendi kontekstis. Põgusalt käsitletakse ka soome ooperilauljate Väinö Sola, Dagmar Parmase ja Yrjö Saarnio tegevust Estonias eesti ooperi kujunemisaastate kontekstis. Alates 1920. aastate algusest kuni Talvesõja alguseni võrreldes eelmise perioodiga uutelt alustelt lähtunud mitmekesiseid teatrikontakte vaadeldakse teises peatükis.
Eesti töölisluule 20. sajandi alguses töölisalbumite põhjal
(Tartu Ülikool, 2019) Klaus, Hegely; Lukas, Liina, juhendaja; Tartu Ülikool. Kirjanduse ja teatriteaduse osakond; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
Magistritöö uurib eesti töölisluulet aastatel 1905–1911 ilmunud töölisalbumites „Edasi”, „Tagasi” ja „Mõtted”. Töö eesmärk on analüüsida eesti päritolu tööliskirjanike luuleloomingus esinevaid teemasid ja motiive ning selgitada võimalikke maailmakirjanduslikke mõjusid. Töö teine eesmärk on määratleda eesti töölisluule mõiste ning tuua välja selle määratlusega kaasnevad probleemid. Lühidalt on analüüsitud ka eesti töölisluule peamiseid vormilisi ja stilistilisi eripärasid. Magistritöö esimeses osas käsitletud 20. sajandi alguse välistööliskirjanduse tekkepõhjuste, peamiste iseloomujoonte ja viljelejate ning teemakohaste tõlgete ülevaated on abiks võimalike välismõjude selgitamisel eesti tööliskirjanduses. Teine peatükk keskendub 19. sajandi lõpul ning 20. sajandi alguses eesti keelde tõlgitud, eelkõige töölisklassile suunatud või tööliskirjanduslikele teostele. Kolmas osa räägib eesti töölisluule arenguloost ja eesti tööliskirjanduse määratlemise keerukusest. Neljandas peatükis tutvustatakse töölisalbumite sisu ja vormi, autorite valikut ning temaatilisi muutusi ajavahemikul 1905–1911.
Goethes "Faust" in estnischer Übersetzung
(2006) Sumberg, Liina; Lukas, Liina, juhendaja
Hea ja kurja võitlus. Gümnaasiumi valikkursuse "Müüt ja kirjandus" kontsentriline käsitlusvõimalus
(Tartu Ülikool, 2016) Szava-Kovats, Teele Liisi; Lukas, Liina, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Eesti ja üldkeeleteaduse instituut
Johann Wolfgang von Goethes Lyrik in estnischer Übersetzung
(Tartu Ülikool, 2020) Rennik, Susanna; Lukas, Liina, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Saksa filoloogia osakond; Tartu Ülikool. Maailma keelte ja kultuuride kolledž
Die Intention der vorliegenden Arbeit war die Zusammenstellung eines Manuskriptes der estnischen Lyrikanthologie von Goethe (Nõmmeroosike. Goethe luule eesti keeles. Hrsg. L. Lukas; V. Aabrams; S. Rennik. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjasatus, 2020), welches alle bis jetzt bekannten Gedichtübersetzungen sowie deren Autoren beinhalten und darüber hinaus einen Überblick über die estnische Übersetzungsgeschichte bieten sollte. Im vergangenen Jahr feierten wir Goethes 270. Geburtstag, wobei Goethes Schöpfung im Laufe der Jahre zunehmend länderübergreifend bei unterschiedlichen Völkern, wie dem estnischen, an Boden gewinnen konnte. Hierbei gilt es noch einmal hervorzuheben, dass Goethes Einfluss auf die estnische Literatur, trotz der wenigen Gedichtausgaben, grösser ist als wir es erahnen. Die letzte und bisher einzige Gedichtsammlung erschien erst im Jahr 1968 von August Sang, wobei ausschließlich Übersetzungen von ihm selbst darin veröffentlicht wurden. Die neue Anthologie versucht daher eine Gesamtheit aller estnischen Gedichtübersetzungen von Goethe in einem Buch unterzubringen und diese in einer einzigartigen Weise zu präsentieren.
Juhan Liiv kirjanduslikus traditsioonis
(Tartu Ülikooli Kirjastus, 2025-11-25) Kirs, Tanar; Lukas, Liina, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
Doktoritöö keskmes on Juhan Liivi (1864–1913) loomingu ja kirjandusliku traditsiooni suhted. Liivi loomingut on eesti kultuuris väga palju käsitletud, kuid seni on teda peamiselt nähtud oma kaasaegsest kirjandustraditsioonist sõltumatu erandnähtusena – omapärase geeniusena, kelle poeetika sündis justkui väljaspool mõjutusi. Käesolev uurimus seab selle arusaama kahtluse alla, otsides Liivi luuletunnetuse seoseid laiema kirjandusliku ümbrusega. Liivi-tõlgenduse aluseks on ennekõike Friedebert Tuglase, Aarne Vinkli ja Jüri Talveti koostatud põhiväljaanded ja -uurimused. Tuglas sidus Liivi loomingu arengut luuletaja psüühikahäirega, nähes temas luuletajat, kelle eriline stiil tulenes haigusest. Vinkel tõi fookusesse Liivi käsikirjalise pärandi ja seadis eesmärgiks tekstide algupärasuse taastamise. Talvet on keskendunud Liivi luuletehnika ja poeetilise maailma tõlgendusele. Kuna suur osa Liivi loomingust on avaldatud postuumselt ja toimetajate valikud on tekste oluliselt mõjutanud, on töös tuginetud käsikirjalistele allikatele. Üks olulisemaid käsikirju on essee „Ääremärkused“, kus Liiv teeb ainsa katse sõnastada programmiliselt oma arusaama luulekunstist. Tema kriitilisest pärandist selgub, et ta tundis põhjalikult eesti kirjanduskultuuri ning jõudis sisse elada saksa klassikalisse kirjandusse ja filosoofiasse, tutvudes ka muu maailmakirjandusega saksa keele vahendusel. Liivi luuletajaks kujunemist mõjutas Väike-Maarja parnassi ringkond, sh tema vend, hiljem Ado Grenzsteini ja tema ajalehe Olevik toimetuse liikmed. Eesti kirjanduselu vahendusel avanes Liivile ka maailmaluule. Kui vaadata Liivi varast luulet tõlkeluule taustal, nähtub, et Liiv kujunes luuletajaks saksa kirjanduse schillerlikul taustal, arendas luule poeetikat Heine vormis ja otsis lüürilist hoiakut Goethe luule jälgedes. Juhan Liivi lüürika ja selle kaudu eesti esimese luuleuuenduse algus on arenenud seega tihedas kontaktis maailmaluule ja kirjandusliku mõttega. Siinne uurimus on esimene süsteemne katse näidata, kuidas Liivi luuletunnetus on seotud laiema kirjandusliku traditsiooni tõlgendamisega. Liivi looming ei sündinud kirjandustraditsiooni väliselt isikliku eripära pinnalt, vaid dialoogis Euroopa kirjandusliku traditsiooniga.
Keskaegne Tallinn Indrek Hargla romaanis "Apteeker Melchior ja timuka tütar"
(Tartu Ülikool, 2013) Siimets, Jaanika; Lukas, Liina, juhendaja; Tartu Ülikool. Filosoofiateaduskond; Tartu Ülikool. Kultuuriteaduste ja kunstide instituut; Tartu Ülikool. Kirjanduse ja teatriteaduse osakond
Loodustunnetus Nikolai Baturini avarilmas ja Ladina-Ameerika selvaromaanis
(Tartu Ülikool, 2019) Viisileht, Ann; Lukas, Liina, juhendaja; Tartu Ülikool. Kirjanduse ja teatriteaduse osakond; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
Märkmeid kahelt lõbureisilt : Lähis-Ida Mark Twaini ja Eduard Bornhöhe reisikirjades
(Tartu Ülikool, 2025) Pärmann, Silvia; Lukas, Liina, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Kultuuriteaduste instituut; Tartu Ülikool. Kirjanduse ja teatriteaduse osakond
Magistritöö analüüsib ja võrdleb kaht Palestiina reisikirja, Mark Twaini „Võhikuid võõrsil” (The Innocents Abroad, eesti keeles 1963, tõlkija Hardi Tiidus) ja Eduard Bornhöhe reisikirja „Usurändajate radadel” (1899). Töö uurib, kuidas ootuste ja tegelikkuse konflikt, iroonia, autoripositsioon ning orientalistlik diskursus vormivad reisikirja. Analüüs selgitab, et keele- ja kultuurierinevustele vaatamata korduvad mõlemas tekstis samad motiivid, mis peegeldavad toonast Lääne reisikultuuri ja reisikirja konventsioone. Metoodikaks on tekstikeskne ja kontekstuaalne analüüs, mis rakendab orientalismimudelit ning reisikirja teooriat. Uurimistulemused näitavad, et Palestiina käsitlus kujuneb suuresti reisikirjaniku eelhäälestatuse ja ootuste põhjal, samuti lugeja ootustele tuginedes ning et Twain ning Bornhöhe annavad olulise panuse 19. sajandi reisikirjanduse arengusse.
Mitmekeelsuse poeetika Eesti nüüdisluules: kuus juhtumit
(Tartu Ülikool, 2022) Linno, Saara Lotta; Lukas, Liina, juhendaja; Tartu Ülikool. Kirjanduse ja teatriteaduse osakond; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
Magistritöö keskmes on kirjandusliku mitmekeelsuse toime luuleteksti poeetikas. Tööl on kaks olulisemat eesmärki. Laias mõttes osutab magistritöö eesti kirjanduse keelelise määratlemise kitsaskohtadele ning kirjanduspildi tegelikule mitmekeelsusele. Kitsamas mõttes on töö eesmärgiks analüüsida mitmekeelsuse toimet luuleteksti tähenduse kujunemisel. Magistritöös esimeses kahes peatükis keskendub autor sellele, kuidas kirjanduslikku mitmekeelsust on varasemalt analüüsitud ning mis eripäradega tuleks seejuures arvestada Eesti kirjanduse puhul, kasutades Yasemin Yildize üks- ja mitmekeelsuse pingevälja kontseptsiooni ja Jaan Unduski kultuurisuhete tüpoloogiat. Teises peatükis keskendutakse teksti ja keeletasandi mitmekeelsusele, visandades seda, mil viisil on analüüsitud keelekontaktide toimet poeetilise teksti struktuuris. Kolmandas peatükis analüüsitakse loodud raamistiku alusel kuut nüüdisluule teksti - Hasso Krulli „Praht“ (2001), Kalju Kruusa „Pudong’i lennujaamas“ (2013), Sveta Grigorjeva „*luban…“ (2013), Maarja Kangro „Surma sugu“ (2013), Adam Culleni „Oled täna / You’re tied…“ (2017) ning Igor Kotjuhi „Keeleökonoomsusest“ (2020).
[N]ostalgia kaasaegses eesti ja saksa kirjanduses
(Tartu Ülikool, 2014) Lepa, Kristiina; Lukas, Liina, juhendaja; Pasewalck, Silke, juhendaja; Tartu Ülikool. Kultuuriteaduste ja kunstide instituut; Tartu Ülikool. Filosoofiateaduskond
Naturbilder in der Lyrik von Heinrich Heine und Juhan Liiv
(Tartu Ülikool, 2021) Vasenina, Alisa; Lukas, Liina, juhendaja; Tartu Ülikool. Saksa filoloogia osakond; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Maailma keelte ja kultuuride kolledž
Das Thema meiner literaturwissenschaftlichen Forschung ist ein Vergleich der lyrischen Dichtung von Heinrich Heine (1797–1856), einem der bekanntesten deutschen Dichter und Schriftsteller, der heutzutage als letzter Vertreter und gleichzeitig als Überwinder der Romantik gilt, und von Juhan Liiv (1864–1913), dem estnischen Dichter, der am Ende des 19. Jahrhunderts lebte und für seine Experimente mit der Poetik und Lyrik bekannt ist. Während die Bedeutung der Lyrik von Heinrich Heine in der Weltliteratur schon längst gesichert ist, wird die von Juhan Liiv erst entdeckt.
Teine maailmasõda naise pilgu läbi
(Tartu Ülikool, 2017) Jürgenson, Sandra; Lukas, Liina, juhendaja; Tartu Ülikool. Kultuuriteaduste ja kunstide instituut; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
Bakalaureusetöö hüpotees on järgmine: Mitte ainult mehed ei pidanud sõdades lahinguid, vaid omamoodi lahing tuli maha pidada ka naistel, et elu alal hoida, vastu pidada ja oma identiteeti säilitada. Uurimuse eesmärgiks on mälestuskirjanduse põhjal uurida naiste suhtumist sõtta, kas ja kuidas naised osalesid sõjasündmustes ning kuidas mõjutas sõda nende elukorraldust. Vaatluse alla tuleb naiste igapäevaelu sõjaaastatel, nende väärtushinnangud ja eluga toimetulekuviisid.
Totalitarismi kujutamine Viivi Luige romaanis "Ajaloo ilu" ja Herta Mülleri romaanis "Südameloom"
(Tartu Ülikool, 2014) Sapunjan, Inga; Lukas, Liina, juhendaja; Tartu Ülikool. Kultuuriteaduste ja kunstide instituut; Tartu Ülikool. Filosoofiateaduskond
Veebinäituse „Laulurahva loomine. Eesti rahvalaul J. G. Herderi rahvalaulukogus“ raport
(Tartu Ülikool, 2019) Angel, Katrin; Lukas, Liina, juhendaja; Tartu Ülikool. Kirjanduse ja teatriteaduse osakond; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
Bakalaureusetöö annab ülevaate veebinäituse „Laulurahva loomine. Eesti rahvalaulud J. G. Herderi kogus.“ loomisest. Näitus on valminud koostöös Tartu Ülikooli raamatukogu ja Eesti Kirjandusmuuseumiga Erasmus+ projekti „Valgustusajastu teabevahendus“ raames.
Võitlus ja väitlus teatri üle Eesti- ja Liivimaal 18. sajandi lõpus ja 19. sajandi alguses
(2020-02-10) Friedenthal, Tiina-Erika; Lukas, Liina, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
Teatriga on alati käinud kaasas vastuseis teatrile ja nii on iga teatrilugu mingil määral ka lugu teatrivastasusest. Eesti teatriloos on vastasuse initsiaatoriks peetud enesestmõistetavalt kristlikku kirikut. Teatriharrastuse levikut ja püsiteatrite rajamist Eesti- ja Liivimaal 18. sajandi lõpus esitatakse otsese tagajärjena kiriku mõju vähenemisele ühiskonnas. Siinne ainus korralik teatrivaenulikkuse juhtum aga pole kirikuga seostatav. Nimelt oli keiser Paul I millalgil enne 1801. aastat keelanud teatrite rajamise Vene impeeriumi ülikoolilinnades. Keeld jõustuski, aga üksnes Tartus, kestes aastani 1867. Seda toetasid tuntud valgustajad ja liberaalid, ülikooli kuraator Friedrich Maximilian Klinger ja rektor Georg Friedrich Parrot. Eesti ajalookirjutuses on lokaalse sündmusena uuritud Tartu teatrikeeld jäänud mõistatuseks. Doktoritöös vaadati Tartu sündmusi laiemal intellektuaalajaloolisel taustal, eesmärgiga selgitada, milliseid probleeme Eesti- ja Liivimaal sel ajal teatriga seostati. Hermeneutilisel meetodil vaadeldi kolmes linnas koostatud tekste, milles kaalutakse argumente teatri poolt ja vastu. Riias 1782. a rajatud linnateatrist kirjutas toomkooli rektor Karl Philipp Michael Snell (1785), Tallinnas 1784. a rajatud seltskonnateatrist August von Kotzebue (1786 ja 1788), Tartu sündmusi kajastavad ülikooli ja rae dokumendid (1804-1812). Töö tulemusel saab öelda, et kuigi teatrivastasus on universaalne nähtus, avaldub see konkreetsetes oludes kompleksse nähtusena, mida ei saa taandada mõnele üksikule tegurile. Üllatuslikult kerkis Riia ja Tallinna tekstidest varjatud kujul välja eestlaste-lätlaste pärisorjuse teema, võimaldades teatrivastasust siduda valgustatud ühiskonnakriitikaga. Võrreldes aga Tartu sündmusi sellega, mis toimus samal ajal Vene ja Saksa ülikoolilinnades, tuli välja, et Tartu teatrikeeld on tunduvalt vähem seotud vene bürokraatiaga, kui saksa 18. sajandi kõige edumeelsemate arusaamadega ülikooli ja hariduse olemusest ja eesmärgist