Sirvi Autor "Lumiste, Kaarel, juhendaja" järgi

Nüüd näidatakse 1 - 5 5

Antropogeense gadoliiniumi anomaalia Emajões Tartu linna piires
(Tartu Ülikool, 2019) Kuusma, Elina; Lumiste, Kaarel, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Käesolevas töös uuriti Gd ja teiste REE-de sisaldusi Emajões, Tartu Ülikooli keemiahoone kraanivees ja Tartu reoveepuhasti väljavoolus. Eesmärgiks oli hinnata antropogeense Gd sisaldust Tartu heitvees, kraanivees ja Emajões, tuvastada võimalik anomaalia ning selle tekkeallikas. Uurimiseks koguti 5 veeproovi, mis läbisid eelkontsentreerimise protseduuri, ning mida analüüsiti induktiivsidestatud plasma massispektromeetri (ICP-MS) meetodiga. Katse tulemused näitavad, et antropogeense Gd anomaalselt kõrge sisaldus esineb Tartu reoveepuhasti väljavoolus ning on tõenäoliselt põhjustatud TÜ Kliinikumis MRT-uuringute jaoks kasutatavatest gadoliiniumipõhistest kontrastainetest. Emajões ja TÜ keemiahoone kraanivees anomaalseid Gd-kontsentratsioone ei tuvastatud. Kuigi summaarne REE-de sisaldus oli kõrgeim jõevee proovides, ei tuvastatud antropogeense gadoliiniumi anomaaliat, seega mõjutab REE-de kontsentratsiooni jõevees peamiselt looduslik taust. Kõigis jõevee proovides esinesid väga sarnased REE-de sisaldused. Põhjaveest pärinevas kraanivees esinesid kõige madalamad REE-de kontsentratsioonid ilmselt seetõttu, et selles sisaldub oluliselt vähem kolloidosakesi kui jõe- ja heitvees. Kraanivees antropogeense Gd anomaaliat ei tuvastatud. Kuna Emajõega analoogsetes jõgedes on täheldatud aastaaegadest sõltuvat REE-de sisalduste varieerumist, esineb sarnane REE-de käitumine tõenäoliselt ka Emajões. Seetõttu oleks vajalik analüüsida Emajõe vett pikema ajaperioodi jooksul ning võtta proove erinevatel aastaaegadel, et andmeid hiljem omavahel võrrelda.
Haruldaste muldmetallide jaotumine Soome lahe raua-mangaani konkretsioonides
(Tartu Ülikool, 2018) Juhkama, Hele-Riin; Lumiste, Kaarel, juhendaja; Kirsimäe, Kalle, juhendaja; Tartu Ülikool. Geoloogia osakond; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Käesolevas töös uuriti Soome lahe Fe-Mn konkretsioone ning nendes sisalduvate jälgelementide ja peamiselt haruldaste muldmetallide paiknemist. Eesmärgiks oli iseloomustada haruldaste muldmetallide (REE – Rare Earth Elements) jaotumist, sisaldusi ning suhteid ja nende põhjal interpreteerida antud piirkonna konkretsioonide tekkekeskkonda ning geneetilist päritolu. Petrograafilised uuringud teostati valgusmikroskoobiga. Konkretsioonide mikrostruktuuri ning põhielementide levikut iseloomustati skaneeriva elektronmikroskoobi (SEM) abil. Põhi- ja jälgelementide kaardistamine, punkt- ja joonmõõtmised tehti laser-ablatsiooni induktiivsidestatud plasma massispektromeetrilisel (LA-ICP-MS) meetodil. Uuringud näitasid, et Fe-Mn konkretsioonil SL_15_68_02 on selgelt eristunud raua amorfsetest oksü-hüdroksiidsetest massidest koosnev tuum ning vahelduvad raua- ja mangaanirikkad kihid. Fe-kihid on põhiliselt kitsamad, konkreetsemad ja lähevad sujuvalt üle Mn-rikkaks kihiks. Mangaan paikeneb konkretsioonis hajusamalt ning kihid on laiemad. Tuumas on märgata suuremat Si-sisaldust. Samuti on näha fosfori selget kontsentreerumist rauarikkasse kihti. Lisaks fosforile on Fe-rikastes kihtides kõrgemad Cr, Ti, V, Co, Zn, Sr, Sn, Th, U, Sc, Y ning REEde sisaldused. Mn-rikastesse kihtidesse on koondunud Ba, W, Ni ning Cu. Haruldaste muldmetallide (REE) sisaldused on kõrgeimad tuumaosas. Sarnaselt mereveega on konkretsiooni SL_15_68_02 REE spektris põhiliselt märgata negatiivset Ce anomaalia, kuid tuumaosas on märgata nõrka positiivset Ce anomaaliat. Lisaks on konkretsioonis läbiv nõrk Eu negatiivne anomaalia. Tuumaosas esinev positiivne Ce anomaalia, viitab algselt anoksilistele tingimustele. Konkretsiooni kihilises osas on valdavalt läbiv Ce negatiivne anomaalia, mis näitab, et tegemist võis olla oksilise keskkonnaga. Uuritud Fe-Mn konkretsiooni geneetilise tüübi määramiseks võrreldi Ce/Ce* suhteid Nd kontsentratsioonidega ning Y/Ho suhetega. Sellest selgus, et uuritud konkretsiooni mõõtmistulemused vastavad hüdrotermaalsele tekkele, mis ei vasta Läänemere konkretsioonide tekketingimustele ning probleem seega vajab edasisi uuringuid.
Liivi lahe raua-mangaani konkretsioonide keemiline ja mineraloogiline analüüs
(Tartu Ülikool, 2021) Ojap, Johanna Maria; Liira, Martin, juhendaja; Lumiste, Kaarel, juhendaja; Tartu Ülikool. Geoloogia osakond; Tartu Ülikool. Lodus- ja täppisteaduste valdkond
Käesolevas töös uuriti Liivi lahe raua-mangaani konkretsioonide mikrostruktuuri ja elementide levikut kasutades skaneerivat elektronmikroskoopi (SEM). Jälgelementide sisaldusi, jaotumist ja omavahelisi suhteid analüüsiti laser-ablatsiooni induktiivsidestatud plasma massispektromeetri (LA-ICP-MS) abil. Uurimistöö eesmärgiks on Liivi lahe raua-mangaani konkretsioonide koostise analüüsimine ning tekketingimuste ja geneesi interpreteerimine.
Rägavere piirkonna fosforiidi geokeemiline analüüs
(Tartu Ülikool, 2023) Riives, Martin; Joosu, Lauri, juhendaja; Lumiste, Kaarel, juhendaja; Tartu Ülikool. Geoloogia osakond; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Käesolevas bakalaureusetöös uuriti haruldaste muldmetallide sisaldust Rägavere piirkonna fosforiidis ning hinnati nende jaotumist. Haruldaste muldmetallide sisalduste määramiseks viidi läbi induktiivsisestatud plasma massispektromeetriline (ICP-MS) analüüs. Selgus, et Rägavere piirkonna fosforiidis on madal keskmine REE sisaldus. Järeldati, et Rägavere piirkonnas loodesse jääv ala on rohkem Toolse maardlaga sarnane ning kagusse jääv ala on sarnane Rakvere maardla Kabala piirkonnaga. Lisaks leiti, et REE koostis Rägavere fosforiidis on perspektiivikas kuni väga perspektiivikas, ehk kõrgema majandusliku potentsiaaliga REEde suhtarv on kõrge.
Toksiliste jälgelementide sisaldus ja jaotumine Eesti karbifosforiidis
(Tartu Ülikool, 2021) Kuusma, Elina; Lumiste, Kaarel, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Käesolevas magistritöös uuriti toksiliste jälgelementide sisaldust Eesti karbifosforiidis ning hinnati nende piirkondlikku jaotust Rakvere ja Toolse fosforiidimaardlates. Fosforiidiproovide analüüsimiseks kasutati röntgenfluorestsentsspektroskoopilist (XRF) ja induktiivsidestatud plasma massispektromeetrilist (ICP-MS) meetodit. Uurimus tuvastas madala uraani, tooriumi ja kaadmiumi sisalduse Eesti karbifosforiidis ja hindab Eesti karbifosforiidi potentsiaalseks strontsiumi ja haruldaste muldmetallide toormeks.