Sirvi Autor "Lupacheva, Tatiana" järgi

Nüüd näidatakse 1 - 2 2

listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Do parties and voters reward parliamentary behavior? Evidence from Estonia
(Tartu Ülikool, 2020) Lupacheva, Tatiana; Mölder, Martin, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Johan Skytte poliitikauuringute instituut
While a wide range of literature has discussed how institutional incentives account for variation in parliamentary behavior of members of parliament (MPs), what is less clear is to what extent the behavioral strategies are eventually effective for goal-seeking purposes. The thesis addresses this puzzle by examining electoral consequences of parliamentary behavior of legislators. Specifically, it looks at whether the level of parliamentary activism of MPs affects their consequent performance at candidate nomination process, defined as running for the same party and as ranking on party lists, and at electoral stage, defined as personal vote and as gaining legislative seat. Statistical analysis is applied to the data from the 2015 and 2019 legislative elections and preceding parliamentary terms in the Republic of Estonia. The empirical results show that parties and voters reward more active behavior, although the extent varies across the types of parliamentary activities and the two examined elections. These signs of parties’ and voters’ retrospective evaluation of parliamentary work have implications for understanding the mechanisms of delegation and accountability in representative democracies.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Voice, visibility, and viability: connecting parliamentary speech, media coverage, and electoral performance of MPs in Estonia
(Tartu Ülikooli Kirjastus, 2026-04-15) Lupacheva, Tatiana; Mölder, Martin, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond
Levinud arusaamad esindusdemokraatiast kujutavad seda delegeerimisahelana: kodanikud valivad esindajad, esindajad teevad oma tööd ning valijad premeerivad või karistavad neid vastavalt. Praktikas toimib see ahel aga harva nii sirgjooneliselt – enamik kodanikke tugineb oma esindajate kohta info saamiseks meediale, poliitikud omakorda kujundavad oma käitumist meediakajastuse pälvimise eesmärgil ning valijad hindavad nende tegevust selle filtreeritud pildi põhjal. Kuidas toimib demokraatlik vastutus sellises keskkonnas? See doktoritöö uurib teekonda parlamendikõnest meediakajastuse, sealt edasi valija käitumise ja lõpuks valimistulemusteni, käsitledes vastutust (accountability) mitmeetapilise ja vahendatud protsessina. Doktoritöö keskendub Eesti kui väikese parlamentaarse demokraatia juhtumile, ning tugineb ulatuslikele andmetele, mis hõlmavad täielikke riigikogu stenogramme, miljoneid uudiseid, valimistulemuste andmeid ning iga riigikogu liikme Vikipeedia lehe igapäevast külastusstatistikat kolme koosseisu lõikes (2011–2023). Rakendades arvutuslikku tekstianalüüsi, uuritakse doktoritöös kolme omavahel seotud küsimust: kas kõnestiil mõjutab riigikogu liikmete meediakajastust? Kas meediakajastus ajendab kodanikke riigikogu liikmete kohta lisateavet otsima? Kuidas kandub kõnestiil üle valimiseduks? Tulemused viitavad, et vastutus toimib, kuid ebavõrdselt. Poliitikud, kes räägivad rohkem, saavad rohkem kajastust, kuid oluline on ka stiil: negatiivne, keerukas ning enesele viitav või „meie“ stiili kasutav kõne pälvib rohkem ajakirjanduslikku tähelepanu. Meediakajastus, kui see tekib, toimib – kodanikud otsivad aktiivselt lisainfot riigikogu liikmete kohta, eriti juhul, kui kajastus on negatiivne või ideoloogiliselt üllatav. Lõpuks on ka see, kuidas riigikogu liikmed oma sõnavõttudes rõhutavad iseennast või laiemat rühma, seotud valimistulemustega. Siinkohal paljastuvad aga soopõhised erinevused selles, kuidas parteid ja valijaid riigikogu liikmeid hindavad. Kokkuvõttes on tee parlamenditööst valimistulemusteni filtreeritud uudisväärtuse kaudu, kujundatud soonormide poolt ning mõnele poliitikule kättesaadavam kui teistele.