Sirvi Autor "Lust, Merle" järgi
Nüüd näidatakse 1 - 4 4
- Tulemused lehekülje kohta
- Sorteerimisvalikud
Kirje Assessment of dose components to Estonian population(2012-08-17) Lust, MerleSelleks, et teada saada millist kiirgusdoosi saavad Eesti elanikud, tuleb vaadelda erinevaid komponente, mis võivad doosi tekitada. Mitmeid doositekitajaid on erinevate uuringute raames juba hinnatud, kuid seni puudusid veel paar olulist komponenti. Käesolevas töös määratleti järgmised täiendavad komponendid: • 210Pb sisaldust õhus. Mõõtmisel kasutati Harku filterjaamadest kogutud filtreid. Mõõdetud eriaktiivsused osutusid natukene kõrgemaks kui sarnastel pikkus- või laiuskraadidel mõõdetud tulemused, ehk siis aritmeetiline keskmine oli 0.37 mBq m-3. Aastane elaniku kiirgusdoos sellest komponendist tulenevalt on suurusjärgus 0.09 mSv ning see on eelkõige tingitud sisedoosist. • Ehitusmaterjalides leiduvad looduslikud radionukliidid võivad olla väga olulisteks elanikudoosi tekitajateks. Käesoleva uurimistöö raames määrati looduslike radionukliidide sisaldus 53 erinevas Eestis kasutatava ehitusmaterjali proovis. Aktiivsuse kontsentratsioonide alusel hinnatud ehitusmaterjalide aktiivsusindeksi I väärtused asuvad piirides 0.02 kuni 0.74. See viitab sellele, et ehitusmaterjalide kasutamisel ei ole vaja kasutada piiranguid. Levinumate ehitusmaterjalide jaoks tehti doosihinnangud siseruumides ja selle alusel saadud elaniku aastased kiirgusdoosid jäävad vahemikku 0.16–0.44 mSv. • Atmosfääris toimunud tuumakatsetuste ja Tšernobõli avarii tulemusel keskkonda sattunud radiotseesiumi (134Cs ja 137Cs) käitumise uurimiseks kasutati 20-25 cm sügavusi pinnaseproove Kirde-Eestis. Proovid võeti sellest piirkonnast eelkõige seetõttu, et Tšernobõli avarii tulemusena tuvastati seal suurimad sadenemised maapinnale. Pinnaseproove võeti enam kui 30 punktis.Radiotseesiumist põhjustatud keskmine aastane elanikudoos on 0.0009 mSv. Võttes arvesse juba teadaolevad elanikudoosi komponendid ning lisades siis juurde käesoleva töö raames hinnatud, võib väita, et Eesti elaniku kiirgusdoos on keskmiselt 3.23 mSv aastas. Sellele lisandub veel meditsiinist põhjustatav doos.Kirje Immigrasiooni meediarepresentatsioon Postimehe ja Õhtulehe online väljaannetes 2008. ja 2014. aastal(Tartu Ülikool, 2015) Lust, Merle; Rämmer, Andu, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituutKirje Kiirguskaitse(2009-10-30T06:52:12Z) Isakar, Kadri; Lust, MerleTegemist on BeSt programmi raames valminud e-krususega „Kiirguskaitse“, mille sihtgrupiks on valdavalt Tartu Ülikooli Türi Kolledži ning Avatud Ülikooli üliõpilased. Kursus koosneb kuuest peatükist: I Aatomid, kiirgus ja aine; II Looduslikud ja tehislikud ioniseeriva kiirguse allikad; III Ioniseeriva kiirguse bioloogilised efektid; IV Tuumaenergeetika; V Radioaktiivsed jäätmed; VI Kiirguskaitse süsteemKirje Kosmilisest kiirgusest tuumajaamani(2011-10-17) Lust, MerleBeSt programmi toetusel loodud e-kursuse "Kosmilisest kiirgusest tuumajaamani " materjalid.