Browsing by Author "Luts, Kristjan"
Now showing 1 - 3 of 3
- Results Per Page
- Sort Options
Item Eesti sõdur võõras mundris : eestlased Ameerika Ühendriikide sõjaväes 1946-1991(Tartu Ülikool, 2006) Luts, Kristjan; Rahi-Tamm, Aigi, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Ajaloo ja arheoloogia instituutItem Eesti sõdur võõras mundris. Eestlastest ajateenijad Nõukogude Liidu relvajõududes 1968-1991(Tartu Ülikool, 2009) Luts, Kristjan; Rahi-Tamm, Aigi, juhendaja; Tartu Ülikool. Ajaloo ja arheoloogia instituut; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkondItem Eestlastest ajateenijad ja ohvitserid Nõukogude Liidu relvajõududes 1956–1991(2017-03-27) Luts, Kristjan; Rahi-Tamm, Aigi, juhendaja; Tartu Ülikool.Humanitaarteaduste ja kunstide valdkondEestlaste teenistus NSV Liidu relvajõududes pärast Teist maailmasõda on ajalooteaduses seni tagasihoidlikku kajastamist leidnud uurimisteema. Samas on selle ühiskondlik tähendus märkimisväärne: ajavahemikul 1956–91 puudutas kohustuslik ajateenistus enam kui 170 000 eestlasest noormeest, neile lisandub 500–600 eestlasest kaadriohvitseri ning umbes 15 000–20 000 reservohvitseri. Väitekiri, mis tugineb Eesti Sõjamuuseumi eestvedamisel läbi viidud ankeetküsitlusele, intervjuudele, mitmesugustele isikuloolistele dokumentidele ja arhiivimaterjalidele, analüüsib nende meeste teenistuskogemusi läbi kolme aastakümne. Töös käsitletakse nii NSV Liidu relvajõududes teeninud ajateenijate ja ohvitserkonna üldisemat andmestikku kui spetsiifilisemaid küsimusi alates relvajõudude suhetest kohaliku elanikkonnaga, sõjalis-haridusliku kompleksi, sh sõjalise algõpetuse ja ALMAVÜ süsteemi rakendamist teenistuseks ettevalmistamisel, ajateenistuse ning kaadri- ja reservohvitseride teenistuse üldist korraldust ja seda mõjutanud tegureid. Teenistuse põhijoonte kõrval analüüsitakse rahvuslikust taustast tingitud eripärasid, identiteediküsimusi, ajateenistusest kõrvalehoidumise aspekte, määrustikuväliseid suhteid ning hinnanguid teenistuskogemusele tervikuna. Väitekirja viimane osa analüüsib eestlastest Nõukogude ohvitseride panust taasiseseisvunud Eesti kaitseväe ülesehitamisel. Väitekirjas tehtud järeldused ei pretendeeri üldkehtivusele, selleks olid teenistusolud liialt erinevad. Küll aga joonistuvad välja eestlastest ajateenijate ja ohvitseride teenistuskogemuse unikaalsed tahud ning korduvad mustrid, mis võimaldavad luua seoseid vastavasisuliste rahvusvaheliste uuringutega ning asetada eestlaste teenistuskogemus laiemasse konteksti, olles seeläbi aluseks edasistele võrdlevatele uurimustele