Sirvi Autor "Maask, Andres" järgi
Nüüd näidatakse 1 - 2 2
- Tulemused lehekülje kohta
- Sorteerimisvalikud
listelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs , Isiksuse seos sissetulekuga: nüansside ennustusvõime ja isiku-ametikoha sobivuse roll(Tartu Ülikool, 2026) Maask, Andres; Mõttus, Rene, juhendaja; Vainik, Uku, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituutKas paremini ametikoha isiksuseprofiiliga sobivad inimesed teenivad ka rohkem? Käesolev magistritöö uurib Suure Viisiku isiksuseomaduste seoseid sissetulekuga ning testib isiku-ametikoha sobivuse iseseisvat ennustusvõimet Eesti Geenivaramu PS21 kohordi andmete põhjal (n = 46553). Analüüs on struktureeritud neljatasandilisena: korrelatsioonanalüüs, hierarhiline regressioonanalüüs domeeni- ja nüansitasandil, isiksuse * ametikoha koosmõjuanalüüs ning vastuspinnaanalüüs. Tugevaim negatiivne seos sissetulekuga ilmnes neurootilisusel (r = -0,16) ja tugevaim positiivne seos avatusel (r = 0,15). Suure Viisiku domeenid seletasid kontrolltegurite peale täiendavalt 2,3% sissetuleku varieeruvusest, samas kui nüansid lisasid domeenidele 8,0% – ligikaudu 3,5 korda rohkem. Ristvalidatsioon kinnitas mudeli stabiilsust (R² ≈ 0,29-0,30). Isiksuse * ametikoha koosmõju oli statistiliselt oluline, kuid väike (ΔR² = 0,003; F(45) = 3,65; p < 0,001). Vastuspinnaanalüüs näitas, et isiku-ametikoha sobivus ennustab sissetulekut iseseisvalt lisaks isiksuse peamõjudele nelja domeeni puhul viiest (v.a. meelekindlus). Leiud toetavad kitsamate isiksusemõõdikute kasutamist tööalaste tulemuste ennustamisel.listelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs , Vaimse pingutuse seosed töömälu mahu ja isiksusejoontega(Tartu Ülikool, 2021) Maask, Andres; Uusberg, Andero, juhendaja; Voodla, Alan, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituutUuriti väljavaateteooriast (Shenhav, Botvinick & Cohen, 2013) johtuvat küsimust töömälu ja meelekindluse seotusest vaimse pingutuse valikuga. Katsemeetod kätkes mitme liikuva objekti jälgimise ülesande MOT (Meyerhoff, Papenmeier & Huff , 2017) modifikatsiooni, isiksusetesti ülilühiversiooni XS5 (Konstabel et al., 2017), küsimusi pingutuse subjektiivse suuruse, afekti ja keskendumise kohta ning visuaalse töömälu katset (Kyllingsbæk & Bundesen, 2009). Andmetöötluseks kasutati programmi JASP 0.14.0.0, korduvmõõtmiste ANOVAt. Põhitulemustena leidsid kinnitust seos töömälu ja vaimse pingutamise valiku vahel (Pearsoni r=0,310; p<0,01), pingutuse tajutud suuruse ja meeldivuse mittekorreleeritus ning seose puudumine meelekindluse ning süvenemisvalmiduse vahel. Järeldada võib EVC paikapidavust – valik vaimselt pingutada tugineb oodatava tasu ja kulu suhte hinnangule. Põhjendatult saab eristada pingutuse kvantitatiivset ja kvalitatiivset komponenti ning käsitleda valikut vaimselt pingutada sõltumatuna meelekindlusest.