Sirvi Autor "Maddison, Martin, juhendaja" järgi

Nüüd näidatakse 1 - 7 7

HeO meetodi ja pimekambri meetodi võrdlus kasvuhoonegaaside N2O ja CH4 voogude mõõtmiseks Aardlapalu poldri näitel
(Tartu Ülikool, 2017) Kaljuvee, Mihkel; Maddison, Martin, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Järjest enam kasvava toiduvajaduse tõttu on hakatud kuivendama viljakaid madalsoid põllumajanduse eesmärgiks. Kuivendamine rikub soode looduslikku tasakaalu, muutes sood süsinikureservuaarist süsinikuemiteerijateks. Suurenevad CO2 emissioonid ja vähenevad CH4 emissioonid, aga vähenev CH4 voog ei kompenseeri CO2 eritumist. Lisaks põhjustab kuivendamine N2O emissioonide suurenemise. Antud töös uuriti kasvuhoonegaaside (CH4, N2O) ja õhulämmastiku (N2) voorusid Aardlapalu poldrilt, mis oli enne poldri rajamist madalsoo. Kasutati staatilise pimekambri meetodit ja HeO meetodit. Staatilise pimekambri meetodiga mõõdeti viiest kohast ~25 m2 suuruselt ringikujuliselt alalt kolme päeva jooksul nii, et mõõdeti iga hommik ja õhtu. HeO meetodi jaoks võeti kambrimeetodi rõngaste lähedalt mullapuuriga viielt sügavuselt (0-6; 6-12; 12-18; 18-24; 24-30 cm) mullakehad. HeO meetodi peamiseks eeliseks on see, et saab mõõta ka N2 emissioone, mida kambrimeetodiga teha ei saa, sest atmosfääris on peaaegu 80% N2. Töö eesmärk oligi võrrelda pimekambri ja HeO meetodit. Andmeanalüüs teostati Statistica 7 ja MS Excel-ga. Kasvuhoonegaaside emissioonide erinevuse hindamiseks kasutati Kruskal-Wallis ANOVA testi ning erinevate keskkonnaparameetrite seoste analüüsil rakendati Spearmani astakkorrelatsiooni. Tulemuste varieeruvuse hindamiseks arvutati variatsioonikordaja. Leiti meetoditevahelised seosed nii N2O kui CH4 voogude vahel. Esinesid statistiliselt usaldusväärsed korrelatsioonid kambrimeetodil mõõdetud keskmiste voogude ja HeO meetodil 0-6 cm kihist mõõdetud voogude vahel. N2O puhul kirjeldab HeO meetod pimekambri meetodit ~84% ulatuses, CH4 puhul ~49% ulatuses. Nii N2O kui ka CH4 puhul oli hajusus kambrimeetodil väiksem. Seega tuleks võtta HeO meetodiga rohkem proove. Kuna HeO meetodil mõõdetud 0-6 cm kihi emissioonide variatsioonikordaja on väiksem kui HeO meetodil mõõdetud kõigi mõõtmiste variatsioonikordaja ning suuremad emissioonid tulid 0-6 cm kihist, siis tuleks võtta HeO meetodiga proove kõige ülemisest kihist. Enam veelgi, tuleks võtta ühest sügavusest rohkem kui 5 proovi, sest proovide hajusus on suur. Töö esimene hüpotees ei kehti: HeO meetodiga mõõdetud N2O emissioonid ei ole väiksemad pimekambri meetodil saadud väärtustest. Töö teine hüpotees kehtib: HeO meetodiga saadud N2O emisioonid ja CH4 sidumine on suuremad ülemisest mullakihist võetud proovides ning N2 ja CH4 emisioonid suuremad sügavamas kihist võetud proovides.
Kahe erineva meetodi kasutamine C-bilansi määramiseks Lavassaare jääkturbaala näitel
(Tartu Ülikool, 2014-08-14) Aro, Liisa; Maddison, Martin, juhendaja; Järveoja, Järvi, juhendaja
Kasvuhoonegaaside emissioon kõdusoometsadest
(Tartu Ülikool, 2015) Maanso, Helina; Maddison, Martin, juhendaja; Hansen, Raili, juhendaja
Kasvuhoonegaaside vood ja neid mõjutavad keskkonnategurid päiderooga taimestatud Keressaare jääkturbaalal
(Tartu Ülikool, 2020) Järvpõld, Rein; Maddison, Martin, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Mahajäetud ja kuivendatud freesturbaalad on tänapäeval ühed olulisemad kasvuhoonegaaside emiteerijad. Kuna freesturbaalad sisaldavad endas peamiselt süsinikku ning hoiavad endas samas hulgas süsinikku, kui on maapealset biomassi. Seda on kaks korda rohkem kui globaalselt metsa biomassis ning umbes sama palju kui on atmosfääris kokku. Selle tulemusena võivad süsihappegaasi emissioonid nendel aladel olla suurimad, kui veerežiim nendel aladel on rikutud.(Assessment...2008). Üheks lahenduseks, kuidas mahajäetud turbaalad muuta taas süsiniku sidumiseks, on päideroog ( Phalaris arundinacea L.), mis on põhjamaades tuntud energiataimena (Maljanen et al. 2010, Kandel et al., 2013). 2006. aastast saati on katsetatud Eestis freesturbaalade taimestamist päiderooga (Värnik 2011). Päideroog on oma loomult vähenõudlik taim, mis talub madalaid ja kõrgeid temperatuure, madalat pH-d ning kuiva või liigniisket väheviljakat pinnast (Noormets 2007, Kandel et al., 2012, Mander et al., 2012). Kasvuhoonegaaside mõõtmiseks kasutati staatilist pimekambrimeetodit. Ökosüsteemi hingamise ja süsiniku sidumist taimedesse mõõtmiseks kasutati valgust täielikult läbilaskvat (100%) dünaamilist kambri, mida kaeti valgust erienevas koguses (75%, 50% ja 0%) läbilaskvate katetega. CO2 mõõtmistulemused jagati kaheks. Ühe osa andmetega leiti süsiniku sidumise seos valguse ja mullatemperaturiga ning ökosüsteemi hingamine mullatemperi ja mullaniiskusega. Teise osa andmetega kontrolliti seose tugevust. Tulemuste toetamiseks ja seoste leidmiseks mõõdeti pidevalt ka veetaset, mullaniiskust ja mulla keemilist koostist. Käesolevas bakalaureuse töös kasutati Keressaares 2016-2018 aastatel mõõdetud tulemusi, kus võrreldi freesturba proovilappe päiderooga taimestatud proovilappidega. Töö tulemused näitasid, et päiderooga taimestatud proovilappidel on süsiniku sidumine taimedesse väiksem kui ökosüsteemi hingamine. Metaani ja naerugaasi emissioonitulemused olid mõlemal aastal freesturbal väga väikesed, aga päiderooga taimestatud proovilappidel märksa suuremad, iseloomustades aktiivsemat mikroobset hingamist. Süsiniku voog kõrge ja madala veetasemega taimestatud aladel erinesid oluliselt freesturba aladest, kus 2016. aastal olid mõlemal alal 5,5 t C ha -1 a -1 ning 2017. aastal mõne võrra suurem vastavalt 5,9 ja 6,0 t C ha -1 a -1 . Freesturbal asuvates proovilappides olid süsinikubilansi tulemused 2016. aastal kõrge ja madala veetasemega aladel vastavalt 1,3 ja 1,5 ning 2017. aastal 1,2 ja 1,5 t C ha -1 a -1 . Aastased summaarsed globaalse soojenemise potentsiaalid olid kõrge ja madala veetasemega taimestatud aladel olid 2016. aastal vastavalt 21,5 ja 23,5 ning 2017. aastal vastavalt 28,5 ja 32,4 t CO 2 ekv ha -1 a -1 . Tulemused freesturbal olid kõrge ja madala veetasemega aladel vastavalt 4,7 ja 7,0 ning 2017. aastal 6,5 ja 7,8 t CO 2 ekv ha -1 a -1 . Töö tulemustest selgus, et päideroo kasvatamisega väga happelisel turbal suurenes CO2 voog lupjamise ja väetamise tõttu ning aladele kasvavasse biomassi ei seota rohkem süsinikku, kui ökosüsteemi hingamise käigus eraldub. Päiderooga taimestatud turbatootmised mahajäetud alad jäävad CO2 emiteerijateks. Samas selgus, et veerežiimi parandamisega saab vähendada kasvuhoonegaaside voogu taimestamata ammendunud freesturbaaladel.
Kombineeritud tehismärgalapuhasti puhastusefektiivsus veetaseme muutmisel Paistu Kooli pinnasfiltri näitel
(Tartu Ülikool, 2013) Koger, Helen; Mander, Ülo, juhendaja; Maddison, Martin, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja tehnoloogiateaduskond; Tartu Ülikool. Geograafia osakond
Kuivenduskraavi kauguse mõju CO2 bilansile Umbusi ja Laukasoo raba näitel
(Tartu Ülikool, 2024) Aun, Kätlin; Maddison, Martin, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Looduslikus seisundis sood seovad CO2 ja emiteerivad CH4, mis on ühed olulisemad kasvuhoonegaasid, ning mõjutavad seeläbi globaalset kliimat. Nii kliima muutuse kui kuivendamise ja muu inimtegevuse tagajärjel soo ökoloogilised funktsioonid muutuvad ning soost kui CO2 sidujast võib saada CO2 allikas. Töö eesmärgiks oli uurida, kuidas kuivendus mõjutab CO2 bilanssi, mis on üks raba loodusliku seisundi näitaja, teostades kahes rabas kuivenduskraavist erineval kaugusel asuvates mõõtepunktides CO2 bilanssi panustavate voogude mõõtmised dünaamilise kambri meetodil. Seejärel teostati statistiline analüüs, et uurida kuivenduse mõju. CO2 bilansi, hingamise, ja primaarproduktsiooni puhul leiti korrelatsioon veetaseme, mullatemperatuuri ja taimkatte vahel.
Päideroo kasvatamine Keressaare jääkturbaalal - veetaseme tõstmise mõju taimede kasvule ning süsiniku sidumisele
(Tartu Ülikool, 2020) Jürgenson, Madli; Ostonen-Märtin, Ivika, juhendaja; Maddison, Martin, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Päideroogu (Phalaris arundinaceae) kasutatakse energiakultuurina ning freesturbaväljade taimestamiseks. Päideroo edukaks kasvuks on oluline teada, millistes niiskustingimuses kasvab taim kõige efektiivsemalt. Käesoleva bakalaureusetöö eesmärgiks oli analüüsida päideroo kasvu väetatud aladel kõrge ja madala veetaseme tingimustes. Teiseks eesmärgiks oli analüüsida, kuidas veetaseme tõstmine mõjutab päideroo maapealse ja maa-aluse biomassi dünaamikat ja süsiniku sisaldust. Antud töös on analüüsitud päideroo kõrguskasve, maapealsete ja maa-aluste biomasside väärtuseid, aastast produktsiooni, juur/võsu suhteid ja biomasside C kontsentratsioone kõrge ja madala veetaseme tingimustes. Analüüsi tulemusel leiti, et päideroo kasv ja produktsioon olid suurimad kõrge veetasemetega aladel.