Browsing by Author "Madisson, Mari-Liis"

Now showing 1 - 5 of 5

Discursive Opportunities for the Estonian Populist Radical Right in a Digital Society
(Routledge, 2018) Madisson, Mari-Liis; Wierenga, Louis; Kasekamp, Andres
This article analyzes the discursive opportunities, narratives, and dominant themes used by the Conservative People’s Party of Estonia (EKRE), a new populist radical right party, to achieve increasing visibility. Applying thematic analysis of EKRE’s social media content, we identify four main groups of issues that have formed the mainstay of EKRE’s political communication and framed the narrative that social media channels have disseminated: an anti-Russian stance, Euroskepticism, promotion of family values, and an anti-refugee discourse. We conclude that EKRE has successfully capitalized on specific conditions in the public sphere to increase its popularity.
Health panic mechanisms in the COVID-19 discourse in Estonia
(Tartu Ülikool, 2020) Peterson, Kristiina; Madisson, Mari-Liis; Ventsel, Andreas; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Filosoofia ja semiootika instituut
Saksamaa Rohelise erakonna online-kampaania transmeedialine analüüs 2021. aasta Bundestagi valimiste näitel
(Tartu Ülikool, 2024) Tõugu, Johanna-Maria; Madisson, Mari-Liis; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Filosoofia ja semiootika instituut
Self-description and phatic function in organisation culture: the case of Ouishare
(Tartu Ülikool, 2019) Viidalepp, Auli; Madisson, Mari-Liis; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Filosoofia ja semiootika instituut
The Semiotic Construction of Identities in Hypermedia Environments: The Analysis of Online Communication of the Estonian Extreme Right
(2016-07-01) Madisson, Mari-Liis; Ventsel, Andreas, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond.
Väitekiri keskendub paremäärmusliku võrgusuhtluse ning selle vahendusel toimuvate identiteediloomeprotsesside semiootilisele uurimisele. Nii julgeolekuorganisatsioonid kui ka mitmed akadeemilised tööd on välja toonud, et tänapäevases vähemuste õigusi tunnustavas maailmas toimub kõige aktiivsem ksenofoobsete ja rassistlike ideede koondumine ning paremäärmuslike kogukondade moodustumine eelkõige internetis. Semiootika metakeel võimaldab paremäärmusliku suhtluse relatsioonilist mõtestamist, mis võtab arvesse rahvusradikaalsete sõlmekeste omavahelistes interaktsioonides kujunenud tähendushierarhiaid kui ka nende dünaamilist suhestumist laiema sotsiokultuurilise kontekstiga. Tuginedes eesti paremäärmuslikus võrgustikus läbi viidud mitteosalevale vaatlusele, teiste uurimuste tulemustele ning kultuurisemiootika kontseptuaalsetele alustele, keskendub siinne doktoritöö neljale allteemale, mis aitavad avada rassistliku ja ksenofoobse tähendusloome võtmeaspekte. Esiteks selgitan paremäärmuslikku tähendusloomet organiseerivad dominantseid seosteraamistikke, mis suunavad nii konkreetsete sündmuste tõlgendusi kui ka nende seostamist kogukondliku mäluga. Teiseks avan semiootilisi mehhanisme, mis võimaldavad pealtnäha paradoksaalseid paremäärmuslikke enesekirjeldusi, kus põimitakse rassistlikke ja ksenofoobseid vaated ühiskonnas üldaktsepteeritud liberaaldemokraatia ja multikulturalismi diskursustesse kuuluvate tähistajatega, nagu õigus võrdsele kohtlemisele, vähemuste kaitse, sõnavabadus jne. Kolmandaks näitan, millised paremäärmuslikku tähendusloomet määravad ja suunavad dominandid viivad polariseeruva ja olemasolevaid stereotüüpe taastootva kajakambrisuhtluseni. Neljandaks avan uue maailmakorra (NWO) vandenõuteooriate rolli paremäärmuslaste enesekirjeldustes kui ka ühiskondlike sündmuste ja nähtuste mõtestamisel. Lisaks osutatud fookustele keskendub käeolev doktoritöö ka üldise teoreetilise raamistiku väljaarendamisele, mis lubab avada vandenõuteooriate semiootilist tähistamisloogikat ka väljaspool paremäärmuslikku suhtlust. Samuti selgitan e-Eesti identiteedidiskursust, mis seob tänapäevased info-ja kommunikatsioonitehnoloogiad tugevalt konkreetsete väärtuste ning ühiskonnavisioonidega. E-Eesti diskursusel on tähtis roll nii riigi ametlikes enesekirjeldustes kui ka mitmesuguste perifeersemate sfääride identiteediloomes.