Browsing by Author "Madisson, Mari-Liis, juhendaja"

Now showing 1 - 13 of 13

20-25-aastaste aktiivsete Facebooki kasutajate visioonid oma kontode “surmajärgsest elust”
(Tartu Ülikool, 2018) Otstavel, Hanna-Lotta; Madisson, Mari-Liis, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
5G ohtude diskursuse konstrueerimine Eesti meedia näitel
(Tartu Ülikool, 2023) Tubelt, Ene; Madisson, Mari-Liis, juhendaja; Ventsel, Andreas, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Filosoofia ja semiootika instituut
Eesti ja NATO küberkaitse võimekuse narratiivne konstrueerimine Eesti ajakirjandusväljaannetes
(Tartu Ülikool, 2021) Klaassen, Maia; Madisson, Mari-Liis, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
Eksperiment interneti mõjust vandenõuteooriate usutavusele
(Tartu Ülikool, 2016) Mägi, Kristjan Ats; Madisson, Mari-Liis, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaateaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
Facebooki peidetud rühm ja kogukonnatunne
(Tartu Ülikool, 2016) Peeduli, Krista; Madisson, Mari-Liis, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
Uurimuse eesmärk oli lähemalt tutvuda Facebooki peidetud grupis postitatava informatsiooni ja selle sisuga ning uurida lähemalt ka kogukonna tunnet selles rühmas. Teooriapeatükis anti ülevaade mitmetest erinevatest uuringutest, mis nii kaudselt kui otseselt selgitavad nii kogukonnaks kasvamise momente kui ka erinevaid sotsiaalseid aspekte, millega Facebooki suhtlusel arvestada. Peamine ülesanne oli teada saada, millist informatsiooni üliõpilased peidetud grupis omavahel vahetavad ning uurida kuivõrd on üliõpilased võimelised looma gruppe, mis toetaksid nende ülikooliõpinguid. Peamine mure varasemate uuringute puhul on olnud see, et uuritud on üldiselt Facebooki „seintele“ postitatud materjali ning üldiselt on olnud tulemuseks see, et üliõpilased postitavad igasuguseid teemasid, mis ei pruugi üldsegi akadeemilisse konteksti sobida (Selwyn, 2009). Nagu ka minu seminaritöö näitab see uurimus, et väiksemas kogukonnas ollakse võimelised hästi teemas püsima ning loodud rühma kasutati õppetööga seotud tegevuse toetamiseks, kuna 83% kõigist tehtud postitustest olid akadeemilise sisuga. See kinnitab, et üliõpilaste endi loodud kommunikatsioonimudelid toimivad hästi ning täidavad oma eesmärgi. Enamus ajast suheldi selles rühmas kooliga seotud teemadel ning küsiti abi kodutööde, eksamite/arvestuste ja muu õppetööalase temaatika osas. Täiskasvanud õppija on ehk teadlikumalt asunud omandama kõrgharidust ning selletõttu ka suhtub kooliga seotud temaatikasse mingil määral tõsisemalt ja teadvustab ehk rohkem koostöö vajadust. Kõige noorem intervjueeritav ka mainis oma esimest ülikoolikogemust tuues välja selle, et niisugust õppele suunatud rühma tol ajal ta ei kasutanud, kuigi sotsiaalmeediat kasutasid tema kursusekaaslased aktiivselt, ja et see on väga vajalik tema meelest. Eelneva seminaritöö eesmärgiks oli uurida ka kogukonnaks olemist. Pisut keeruline oli tol korral leida sobivat materjali just Facebooki kogukondlikkuse kohta, kuid üksikud sellised uurimused on olemas ning nendele see töö ka tugines (Reich, 2010). Kogukondlikkuse all peetakse siin silmas midagi enamat, kui vaid virtuaalset inimeste gruppi, kes infot üksteisega vahetavad. Seega tuli seminaritöös välja töötada eraldi kategooriad kogukondlikkuse uurimiseks ning nende abil Facebooki postitusi kodeerida. Käesoleva uurimuse jaoks võtsin kasutusele laiemad kogukondlikkuse kohta käivad mõisted ning koostasin intervjuu küsimused uut teoreetilist materjali arvestades. Siia hulka kuuluvad nii sidemete tugevus, sotsiaalne kapital, virtuaalsed kogukonnad kui sotsiaalne kõhvitsemine. Kuna kogukonna üks aspektidest on vajaduste rahuldamine (McMillan ja Chavis, 1986), siis nii seminari- kui lõputööst on hästi näha, kuidas kontentanalüüsi käigus vaadeldud õppeaasta jooksul ning hiljuti tehtud intervjuudes üliõpilased selles osas üksteisele tuge pakkusid. Ka jagatud rõõmud ja mured, mis on teine kogukondlikkuse tunnus, moodustasid märkimisväärse osa postitustest ning leidsid kajastust intervjuudes. Infovajaduse osas vaadeldi ka seda kui sageli viidatakse nii ÕIS-ile, õppekoordinaatorile, kaasüliõpilastele kui internetile ning leiti, et antud rühmas tegelikult eelistati otsesuhtlust oma kursusekaaslastega. Enamuses saadi vajalikku informatsiooni teineteiselt, ilma, et oleks pidanud veel kõrvalistele infoallikatele viitama. Intervjuudes tõsteti esile see, et Facebooki peidetud grupp on toiminud nö ÕIS-i vahendava kohana, kui mõni üliõpilane on kiiresti ÕIS-ist saadud infot sinna edastanud. Lisaks mainiti ka seda, et soovitakse teisi info osas abistada ning olulist rühmaliikmetega jagada. Eelnev uurimus vaatles põgusalt ka suhtumise tonaalsust kommentaarides ning leidis, et enamus juhtudest oldi neutraalsed ja heatahtlikud, kuid irooniat täheldati õppejõududest rääkides. Samuti võis seda selle täheldada selle töö jaoks läbiviidud intervjuudest, kus muuseas mainiti peidetud grupi pakutavat võimalust nö auru välja lasta ning pahameelt õppejõudude suhtes avaldada, kui selleks põhjust arvati olevat. Kokkuvõtlikult võib öelda, et nii kontentanalüüsi kui ka läbiviidud intervjuude abil võis jõuda tulemusteni, mis vastasid selles töös püstitatud uurimisküsimustele. Kui seminaritöös jäid mõned kogukondlikusse aspektid hindamata, siis uurides intervjuude abil lisandusid uutele teoreetilistele käsitlustele tuginevad aspektid, mis aitasid veelgi paremini näha peidetud grupi kogukondlikkust ning mõista rühmaliikmete kogukonnaks kasvamise kulgu.
Leinamine Facebookis
(Tartu Ülikool, 2020) Maksimov, Annika; Madisson, Mari-Liis, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
Leinamine Facebookis: sõbra kaotanud kasutajate kogemused
(Tartu Ülikool, 2018) Maksimov, Annika; Madisson, Mari-Liis, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
Loomaomanike motivatsioonid ja tähelepanu pälvimise strateegiad oma koerast mikrokuulsuse loomisel Instagramis
(Tartu Ülikool, 2019) Hallap, Anett; Madisson, Mari-Liis, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
Loomkuulsuste kujutamine sotsiaalmeedias Eesti populaarsete Instagram-koerte näitel
(Tartu Ülikool, 2019) Konsa, Christelle; Madisson, Mari-Liis, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
Bakalaureusetöös uurisin Eesti populaarsete Instagram-koerte kujutamist nende profiilidel, inimeste kujutamist nendes postitustes ning tekstiosade funktsioone ja relevantsust visuaaliga. Seda teemat on tähtis uurida, et näha, kuidas inimesed illustreerivad oma lähedust koertega ning milliseid koerapidamise norme nad näitavad oma kontodel. Koerte kujutamine sotsiaalmeedias mõjutab nende jälgijaskonna arusaama suhetest koertega. Töös kasutasin uurimiseks kontentanalüüsi, pannes paika uuritavad kategooriad. Valimi koostamine oli sihtpärane, selle moodustamiseks võtsin koondava eestikoerte kasutaja ning valisin sealt välja kõik kasutajad, kelle jälgijaskond oli 1000 või rohkem. Seega sain kokku 30 kasutajat, kelle puhul analüüsin nende viimaseid 20 postitust, kokku uurisin Eesti populaarsetest Instagram-koertest 600 pilti. Uuringust tuli välja, et eelkõige kujutatakse koeri passiivselt ning looduses, kõige eelistatumad paigas looduses oli metsad, lagendikud ja veekoguäärsed. Tavaliselt eksponeeritud koera kujutati istumas või seismas ning koer ei vaadanud otse kaamerasse. Suures osas olid jäetud koerad siiski lemmiklooma rolli, kuid esines ka inimlikustamist ja karakteriseerimist. Pannes neile erinevaid aksessuaare külge, mis pole koera heaolust sõltuvad, ning lisades elemente, mis viitasid inimlikustamisele või karakteriseerimisele. Piltidest said kõige rohkem meeldimisi pildid, kus tähistati mõnda sündmust, monokroomsed pildid või pildid, kus peal oli lähivõte koera näost. Inimesi ei eksponeeritud suurel osal piltidel, neid oli näha väga harva, seega saab oletused teha nende väheste piltide pealt, kus neid oli näha. Nendel vähestel piltidel olid inimesed eelkõige kaaslase või lapsevanema rollis. Samuti üritasid inimesed end teha koeraga tavaliselt pildistamisel võrdseks, kükitades koera kõrvale või lamades nendega samal tasapinnal. Tekstiosade uurimine jagunes kaheks, esimeses pooles uurisin pealkirjade funktsioone ning nende relevantsust pildiga. Kõige rohkem esines postitustes rõhutavat ja selgitavat funktsioone pealkirjades. Kandes nii-öelda abistavat rolli visuaalil toimuva edasi andmisel, rõhutades ning selgitades kindlaid elemente, millele sooviti tähelepanu pöörata. Osalejate aktiivsust said eelkõige pealkirjad, kus omanikud jagasid oma kogemusi koertega või oli pildil tähtsa sündmuse tähistamine. Mõnikord oli ka kogemustega seotud peakirjadesse põimitud mõni küsimus jälgijaskonnale. Pealkirjad olid enamus asjast relevantsed ning kandsid edasi mõtet, mis oli pildil ka näha. Teemaviidete puhul oli näha rõhutavat ja koondavat funktsiooni. Rõhutavate puhul toodi välja visuaaliga seotud emotsioone ja konkreetseid elemente. Koondavad teemaviited, aga aitavad leida uusi jälgijaid ning koondada erinevaid tunnuseid, koeratõuge ja muud sellist, et Instagramis oleks parem leida seda sisu, mida inimene otsib. Teemaviited on üldiselt relevantsed piltide suhtes, kuid esines ka mitmeid kordi, kui relevantsete juurde oli lisatud mõni ebarelevantne teemaviide. Selleks, et saada jälgijaid ka mujalt maailmast, siis kasutatakse teemaviiteid võõrkeeltes nagu saksa, inglise, soome, vene ja hiina. See näitab, et teemaviited mängivad olulist rolli sotsiaalmeedias silma paistmiseks ning uute jälgijate kogumiseks mujalt kui ainult Eestist. Lisaks tahan tänada oma juhendajat Mari-Liis Madissoni, kes aitas oma heade nõuannete ja toetusega kaasa selle bakalaureusetöö valmimisele.
Selgeltnägijate (enese)representatsioon saates „Eesti selgeltnägijate tuleproov“
(Tartu Ülikool, 2020) Viirpalu, Liisi; Madisson, Mari-Liis, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Filosoofia ja semiootika instituut
Semiotics of hate speech and contested symbols: the “Za dom spremni” Ustaša salute in contemporary Croatia
(2023-05-10) Damčević, Katarina; Ventsel, Andreas, juhendaja; Madisson, Mari-Liis, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
Käesolev doktoritöö uurib vaenukõnet ja vaidlustatud sümboleid ümbritsevaid tähendusloome mustreid Horvaatia kontekstis, keskendudes saluudile Za dom spremni („Kodumaa jaoks valmis“), mida kasutas fašistlik Ustaša liikumine Teise maailmasõja ajal. Töö toetub peaasjalikult kultuurisemiootikale, mis võimaldab saluuti käsitleda konkreetse mudeli või tõlgendusliku raamina sotsiaalsest tegelikkusest ning analüüsida sellega seonduvaid dominantseid tähendusloome hierarhiaid. Za dom spremni oli Iseseisva Horvaatia Riigi – 1941.–1945. aastani eksisteerinud natsi-Saksamaa ja fašistliku Itaalia marionettriik – ametlik saluut. Valitsev Ustaša režiim kasutas saluuti dokumentides ja deklaratsioonides, mis kuulusid genotsiidse poliitika ajamise juurde, mis päädis serblaste, juutide, romade ja eri rahvustest antifašistide massimõrvaga koonduslaagrites, vanglates ja teistes hukkamispaikades. Ehkki sotsialistlik Jugoslaavia saluudi keelustas, kerkis see Horvaatia iseseisvussõja aegu (1991–1995) taas esile, kui Ustaša liikumist hakati laialdasemalt rehabiliteerima. Jugoslaavia lagunemisest ja 1990ndate sõjast alates omastasid saluudi paremäärmuslikud poliitikud ja grupid selle konflikti sümbolina. Tihtipeale kasutatakse saluuti, et võimendada ühepoolset versiooni ajaloost ja sõjajärgsest riiklikust identiteedist ning et mobiliseerida valijaid ja propageerida poliitilisi agendasid. Doktoritöö keskendub kolmele saluudi kasutamise juhtumile. Esiteks analüüsib töö Horvaatia paremäärmuslikke Facebooki lehti ja uurib Ustaša saluudiga seostuvat kõnet, et näidata, kuidas esmapilgul ebajärjekindlatest ja vasturääkivatest elementidest moodustub koherentne identiteedidiskursus. Teiseks uurib töö neid suundi, mille võttis tähendustamine seoses sellega, kui saluut sai osaks 1990ndate sõjale pühendatud vastuolulisest mälestustahvlist. Sellega pakub töö välja laiema raami tähendusloomele, et süvendada arusaamist saluudi semiootilisest loogikast ning et näidata selle kasutusvõimalusi säilitamaks sümboolseid jaotusi, takistamaks dialoogi ja aitamaks kaasa vaenlase/Teise diskursiivsele konstrueerimisele. Kolmandaks analüüsib töö saluuti ümbritsevat diskursust, mis kerkis esile kahe riikliku mälestusürituse järellainetusena. Analüüs näitab, kuidas Horvaatia sõjajärgset identiteeti põhistavale võidu ja algupära diskursusele pretendeerivad eri poliitilised jõud ning kuidas see diskursus reguleerib 1990ndate sõja pärandit ümbritsevat tähendusloome sfääri. Za dom spremni saluut on mitmekihiline uurimisobjekt, mis peegeldab sõjajärgseid identiteediloome protsesse ja katseid minevikuga toime tulla, olles samas identiteedi kinnitamise ja ideoloogilise vaidlustamise mehhanism.
Sotsiaalse surve avaldumise tajumine Eesti tervise- ja fitnessblogides
(Tartu Ülikool, 2017) Mertsina, Johanna Maria; Madisson, Mari-Liis, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
Vale- ja võltsuudiste avaldamine peavoolumeedias: Eesti meediaväljaannete peatoimetajate selgitused tekkepõhjustele
(Tartu Ülikool, 2018) Klaassen, Maia; Madisson, Mari-Liis, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
Bakalaureusetöö eesmärgiks oli kirjeldada hetkeolukorda Eesti ajakirjanduse veebimaastikul ja seeläbi analüüsida valeuudiste, mis selle töö kontekstis on mittekavatsuslikult desinformeerivad ja võltsuudiste, mis on loodud kavatsusega eksitada, sattumist peavoolumeediasse. Otsisin selgitusi sellele, kuidas valeinformatsiooni sisaldavad uudised professionaalses uudismeedias levivad ning millised on valdkonna ekspertide selgitused selle tekkepõhjustele. Eesmärgi saavutamiseks viisin sihipärase valimiga läbi seitse semistruktureeritud süvaintervjuud Eesti peavoolumeedia väljaannete peatoimetajatega. Transkriptsioonidele tegin kvalitatiivse sisuanalüüsi kasutades MAXQDA analüüsitarkvara. Töö praktiliseks väljundiks on alapeatükk, kus esitan teoreetilise materjali ja kogutud andmete põhjal praktilised soovitused, mida tuleks järgida, et vältida valeinformatsiooni sisaldavate uudiste taastootmist. Selgus, et veebiuudiseid eripäradeks on näiteks teemade hakkimine ja päeva peale doseerimine, katkematu uudise tootmise tsükkel, konkurentsist tulenev kiiruse surve ja tarbijakeskne sisuloome. Eesti väljaanded püüavad kohaneda fragmenteerunud meediamaastiku ja lugeja aina kiiremini hajuva tähelepanuga. Allikakriitilisus on informatsiooni usaldusväärsuse hindamisel muutunud oluliseks ka juhul kui kogemuspõhiselt on tegemist usaldusväärse allikaga. Eestis esinevad mõned valeuudiste levikut soodustavad tööpraktikad nagu näiteks refereerimine ehk allikapesu, uudise vormis reklaamlugude ja pressiteadete avaldamine ning sensatsioonilisusele rõhumine. Peatoimetajad leidsid, et rõhk emotsioonile ja sensatsioonilisusele pole tingimata omane ainult veebimeediale ning ei tunnetanud Eestis murrangulist tõejärgse ajakirjanduskultuuri pealetungi. Eesti ajakirjandusmaastikul pole vale- ja võltsuudiste levik aktuaalne, sest meil on väike keeleruum ja rahvusvaheliste lugude tõlkimisel tekib lisaaeg, mille käigus informatsiooni hinnata. Kuna Eestil (nagu ka teistel endisel Nõukogude Liidu liikmesriikidel) on Lääne- Euroopast, Skandinaaviast ja USA-st pikaajalisemad kogemused Vene propagandamasinaga, võib eestlastel olla välja kujunenud vilumus ja kogemuspõhine skepsis, mis aitab valeuudised välja sõeluda. Käsitletud teemat saab edasi arendada mitmes suunas. Esmajoones oleks huvitav koguda kvantitatiivset andmestikku ühe suurema väljaande kohta, mõõtes näiteks ilmunud paranduste ja Pressinõukogu taunivate lahendite arvu suhestatuna ilmunud uudiste koguarvuga. See aitaks selle töö tulemusi kas kinnitada või ümber lükata.