Sirvi Autor "Magnus, Riin" järgi

Tulemuste filtreerimiseks trükkige paar esimest tähte
Nüüd näidatakse 1 - 5 5
  • Pisipilt
    Kirje
    An ecosemiotic analysis of representations of nature in Greenfield smart city promotional videos
    (Tartu Ülikool, 2018) Weatherseed, Ian Cameron; Pärn, Katre; Magnus, Riin; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Filosoofia ja semiootika instituut
  • Pisipilt
    Kirje
  • Pisipilt
    Kirje
    Looduslikud ja spetsiaalselt kahepaiksetele rajatud väikeveekogud: nende omadused ja olulisus mudakonnale (Pelobates fuscus), harivesilikule (Triturus cristatus) ning kahepaiksete liigirikkusele
    (Tartu Ülikool, 2017) Magnus, Riin; Rannap, Riinu, juhendaja; Soomets, Elin, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Zooloogia osakond
  • Pisipilt
    Kirje
    The relevance of Umwelt theory in embodied artificial intelligence research
    (Tartu Ülikool, 2018) Yazıcı, Halil İbrahim; Magnus, Riin; Kull, Kalevi; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Filosoofia ja semiootika instituut
  • Pisipilt
    Kirje
    The Semiotic Grounds of Animal Assistance: Sign Use of Guide Dogs and Their Visually Impaired Handlers
    (2015) Magnus, Riin; Kull, Kalevi, juhendaja; Tartu Ülikool. Filosoofiateaduskond
    Materiaalne linnakeskkond ja selles kehtivad käitumisreeglid sisaldavad kindlaid ootusi märgisüsteemide suhtes, mille abil keskkonda kasutada. Juhtkoera ja nägemispuudega inimese märgisüsteemide kombinatsioon eeldab olemasolevate ootustega kohanemist, aga loob ka toimetulekuks uusi lahendusi. Kahe eri liiki isendi märgisüsteemide ühendus hõlmab objektide seniste tähenduste teisendamist, arvestades teist tandemi osapoolt; liikidevahelise kommunikatsiooni kaudu tähenduste täpsustamist ning ühiskonnas leiduvate loom-inimene piiride proovilepanekut. Juhtkoera ja inimese tandemi üks osapool ei ole vaid osa teise laiendatud kehaplaanist – tandemi liikmetel on kummalgi individuaalne omailm, mis hõlmab kindlaid tähendusseoseid. Koostöö käigus see muutub, kuivõrd tähenduste moodustumisel tuleb arvesse võtta ka teise tandemiliikme huvisid. Isenditevahelise kommunikatsiooni kaudu suunatakse juhtkoera töös individuaalseid tajuprotsesse, millegi tajumine keskkonnas tekitab aga omakorda kommunikatsioonivajaduse. Intervjuudele ning osalusvaatlusele tuginedes on töös näidatud, et juhtkoeratöö jaoks kesksed märgikompleksid koonduvad kindlate alamülesannete ümber (nt orienteerumine; kohtade ja objektide otsimine; takistuste vältimine) ning tandemi koostöö areneb sageli vähem hierarhilise, mittediskreetse ning teise osapoole reaktsioone ennetava märgilise käitumise suunas. Rootsi, eesti ja saksa tandemite näitel on töös analüüsitud ka juhtkoera töös ette tulevaid semiootilise iseloomuga probleeme. Tajuga seonduvad probleemid tekivad, kui mingid keskkonna omadused või eristused, nagu näiteks kõnni- ja sõidutee üleminekud, jäävad tandemi jaoks tabamatuks või tingivad kõrvalekaldumise liikumistrajektoorilt. Kommunikatiivsed probleemid on sageli seotud raskustega mõistmisel, kas tandemi teine liige kasutab parasjagu tööolukorraga seonduvaid märke või mitte. Sotsiaalsed probleemid on aga tingitud vastuolulistest tähendustest, mida (juht)koertele omistatakse erinevates sotsiaalsetes kontekstides (nt religioossete tabude või hügieeniliste kaalutluste tõttu).