Sirvi Autor "Maisla, Diana" järgi
Nüüd näidatakse 1 - 7 7
- Tulemused lehekülje kohta
- Sorteerimisvalikud
listelement.badge.dso-type Kirje , Eesti keele fraseoloogia(Tartu Ülikool, 2011-03-28) Annik, Sirje; Maisla, DianaBeSt programmi toetusel loodud e-kursuse edukalt lõpetanud üliõpilased tunnevad eesti keele enimkasutatavaid fraseologisme ning nende tähendust, oskavad püsiväljendeid adekvaatselt kasutada.listelement.badge.dso-type Kirje , Eesti keele mineviku ajavormid vene emakeelega üliõpilaste kasutuses(2014-07-04) Maisla, DianaEesti keele üks rikkustest on ajasüsteem. Selles eristatakse kolme minevikuaega: lihtminevikku (käisin kinos), täisminevikku (olen käinud kinos) ja enneminevikku (olin käinud kinos). Lihtminevik on lihtne, sest selle väljendamiseks on vaja ainult ühte tegusõna, mis teatab midagi minevikus toimunud tegevuse kohta. Täis- ja enneminevik on keerulisemad, sest mõte, mida need väljendavad, ilmneb alles pikemas lauses või tekstis. Täisminevik väljendab näiteks kogemust (olen käinud kinos, aga mitte teatris) või siis tegevust, mida on tehtud pikka aega (olen käinud samas kinos juba mitu aastat). Täisminevikul on omadus väljendada lisaks minevikule ka olevikku: näitelausetes teatatakse, milline on olukord praegu. Enneminevikku aga läheb vaja siis, kus räägitakse kahest minevikus toimunud tegevusest (enne kui esimest korda teatrisse läksin, olin käinud ainult kinos). Enneminevik näitab, kumb tegevus toimus enne, kas kinos või teatris käimine. Selline minevike süsteem on keeruline vene emakeelega õppijale, sest vene keeles on ainult lihtminevik. Samas on neist, kes Eestis eesti keelt võõra keelena õpivad, kõige suurem hulk just vene emakeelega inimesi. Uurimuse eesmärk oli välja selgitada eesti keele kui teise keele minevikuvormide omandamise seaduspärad. Vene üliõpilaste küsitlemisel, nende suuliste ja kirjalike tekstide uurimisel ning nende tehtud ülesannete võrdlemisel eestlaste tehtud ülesannetega tuli välja, et kogu materjalis oli vigase ajavormiga lausete arv väiksem kui õigesti moodustatud lausete arv. Kuid vigu analüüsides sai teada, et tihti eelistatakse lihtminevikku täisminevikule, täis- ja ennemineviku vahel vahet ei tehta ja umbisikulises tegumoes kasutatakse enneminevikku lihtmineviku asemel. Samuti ei osata kasutada mitmeid vihjeid, mis aitaksid otsustada, millist ajavormi lauses kasutada. Näiteks, kui lause koosneb kahest osast, siis koos olevikuga kasutatakse täisminevikku (olen juba söönud ja lähen nüüd magama) ja koos lihtminevikuga enneminevikku (enne kui magama läksin, olin kõhu täis söönud). Eriti keerulised on eitavad ja küsilaused, sest neist ainult pooltes oli kasutatud õiget mineviku liitaega. Töö pakub teavet ja konkreetseid näiteid, millele eesti keele ajavormide õpetamisel ja õppematerjalide koostamisel tähelepanu pöörata.listelement.badge.dso-type Kirje , Eesti keele uued sõnad ja mõisted(2011-10-17) Annik, Sirje; Maisla, DianaBeSt programmi toetusel loodud e-kursuse "Eesti keele uued sõnad ja mõisted " materjalid. Eesti keel kui elav keel uueneb ja täieneb iga päev. Keele arengu all mõistetakse enamasti uute sõnade kasutuselevõttu, sest kuidagi peab sõnaliselt märgistama kõike seda uut, mida progress toodab.listelement.badge.dso-type Kirje , Eesti õigekeelsus ja väljendusõpetus(2010-12-07) Maisla, DianaBeSt programmi toetusel loodud e-kursusel käsitletavad teemad on: õigekirjanormid; sõna- ja käsiraamatud; lause õigekeelsus; tekstiliigid ja funktsionaalstiilid; ametikiri kui tekstiliik; teadusteksti iseloomulikud jooned; oskuskeel ja terminoloogia. Materjal koosneb konspektidest ja ülesannetest.listelement.badge.dso-type Kirje , Eitav kõneliik eesti keele kui teise keele õppijatele(Tartu Ülikool, 2011) Maisla, DianaBeSt programmi toetusel loodud sisupaketis kirjeldatakse eitava kõneliigi moodustamist ja kasutamist ning selgitatakse eesti eituse eripärasid, mis on olulised eesti keele kui teise keelena õppijatele.listelement.badge.dso-type Kirje , Tingiv kõneviis eesti keele kui teise keele õppijatele(Tartu Ülikool, 2011) Maisla, DianaBeSt programmi toetusel loodud sisupaketis antakse ülevaade eesti keele tingivast kõneviisist, selle moodustamisest ja kasutamisest olevikus ning minevikus.listelement.badge.dso-type Kirje , Umbisikuline tegumood eesti keele kui teise keele õppijatele(Tartu Ülikool, 2011) Maisla, DianaBeSt programmi toetusel loodud sisupakett annab ülevaade umbisikulise tegumoe moodustamisest olevikus ja minevikus.