Sirvi Autor "Maiste, Juhan, juhendaja" järgi

Nüüd näidatakse 1 - 14 14

listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
1905.aastal põlenud mõisad: kadunud arhitektuuripärand ja selle taastamine
(Tartu Ülikool, 2019) Ruusmaa, Sireli; Maiste, Juhan, juhendaja; Tartu Ülikool. Ajaloo ja arheoloogia instituut; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Contemporary visual art scene: conditions of the market and its effects on emerging artists in Australia and Estonia
(Tartu Ülikool, 2014) Tõnts, Merle; Bywaters, Malcom, juhendaja; Maiste, Juhan, juhendaja; Tartu Ülikool. Ajaloo ja arheoloogia instituut; Tartu Ülikool. Filosoofiateaduskond
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Eestimaa puitmõisad aastail 1700-1850: etnoloogilisest pärandist stiiliarhitektuurini
(Tartu Ülikool, 2022) Pärn, Elis; Maiste, Juhan, juhendaja; Tartu Ülikool. Ajaloo ja arheoloogia instituut; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Inglise park. 18. sajandi filosoofilistest ideedest pargis
(Tartu Ülikool, 2017-08) Kaasik, Airi-Kairi; Maiste, Juhan, juhendaja; Tartu Ülikool. Ajaloo ja arheoloogia instituut; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Kunstifilosoofilisest mõttest Denis Diderot' ja Jean Le Rond D'Alembert'i Encyclopédie's võrdluses tänapäeva filosoofiasõnastikega
(Tartu Ülikool, 2018) Eslas, Rahel Aerin; Maiste, Juhan, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Ajaloo ja arheoloogia instituut
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Moodsa kunstnik-geeniuse idee sünd ja kujunemine Prantsuse ja Briti traditsiooni põhjal 17.–18. sajandil ning selle refleksioonid 20. sajandil
(2019-11-11) Rajavee, Holger; Maiste, Juhan, juhendaja; Päll, Janika, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
Alates oma tekkimisest antiikajal on mõiste “geenius” lääne tsivilisatsiooni kultuuriloos kandnud eneses mitmeid tähendusi, teinud läbi mitmeid semantilisi muutusi, jõudes meie kaasaegsesse keelepruuki kui laialttarvitatav omadussõna, mille ajalooline tähendusväli on ununenud või muutunud olematuks. Ometi on sellel mõistel mängida ajalooliselt oluline roll, seda eriti kunstiteooria ja –ajaloo kontekstis, omades määravat tähendust kõikide kunstivaldkondade kujunemisloos. Uurimistöö keskendub geeniuse mõiste, kitsamalt kunstnik-geeniuse idee arengule ühe sajandi vältel 17. sajandi keskpaigast kuni 18. sajandi keskpaigani, mil formeerub, filosoofilises plaanis mõjutatuna suurel määral uusplatonismist, visioon moodsast geeniusest, geeniusest kui subjektist, eneseküllasest autorist, unikaalsete omadustega varustatud isikust. Teisisõnu öelduna on see ajajärk, mil kujundatakse välja arusaam kunstnikust selle tänapäeval mõistetavas tähenduses, idee kunstnik-geeniusest, mis ilmekalt reflekteerub 20. sajandi kunstniku retseptsioonis. Tegu on interdistsiplinaarse kultuuriajaloolise uurimistööga, mis hõlmab antud teema kontekstis enesesse erinevaid käsitlusi nii kunstiajaloo, kunsti- ja kirjandusteooria, filosoofia ja esteetikadistsipliini valdkondadest. Prantsuse ja Briti eriilmeliste geeniuse-käsitluste kaudu, mis moodustavad teineteist täiendades moodsa kunstnik-geeniuse idee tervikkuvandi, avab uurimistöö selle nähtuse arenguloo erinevad etapid, toetudes kahe nimetatud traditsiooni esindavate olulisemate autorite allikmaterjalidele. Töös on vaatluse all erinevad geeniuse ideed kujundavad komponendid, nagu näiteks leiutuslikkus, innustatus, kujutlusvõime, loovus, jt, millel rajaneb kunstnik-geeniuse olemuslik idee. Prantsuse ja Briti traditsiooni omavaheline võrdlusanalüüsis kerkivad reljeefselt esile kaks erinevat lähenemisviisi selle fenomenile, moodustades omavahelises sümbioosis terviknägemuse kaasaegsest kunstnikust.
listelement.badge.access-status Embargo ,
Neitsi Maarja representatsioon eesti rahvuslikus kunstis
(Tartu Ülikool, 2019) Tiidelepp, Jane; Maiste, Juhan, juhendaja; Tatar, Tõnis, juhendaja; Tartu Ülikool. Ajaloo ja arheoloogia instituut; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Plotinose maine ja vaimne ilu Firenze Quattrocento ajastu naisalastust kujutavas kunstis
(Tartu Ülikool, 2019) Suumann, Triinu; Andreson, Krista, juhendaja; Maiste, Juhan, juhendaja; Tartu Ülikool. Ajaloo ja arheoloogia instituut; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Põltsamaa lossi interjöörid
(Tartu Ülikool, 2015) Arnover, Brita Karin; Maiste, Juhan, juhendaja; Ormisson-Lahe, Anu, juhendaja; Tartu Ülikool. Filosoofiateaduskond; Tartu Ülikool. Ajaloo ja arheoloogia instituut
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Puitmõisad Põhja-Eestis 18. sajandist 20. sajandi alguseni
(Tartu Ülikool, 2018) Pärn, Elis; Maiste, Juhan, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Ajaloo ja arheoloogia instituut
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Puitmõisad Põhja-Eestis 18. sajandist 20.sajandi alguseni
(Tartu Ülikool, 2018) Pärn, Elis; Maiste, Juhan, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Ajaloo ja arheoloogia instituut
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Tartu puitlinnaosad nõukogude ajal. Rahvusvaheline kogemus versus linna generaalplaanid
(Tartu Ülikool, 2019) Sild, Reesi; Maiste, Juhan, juhendaja; Tartu Ülikool. Ajaloo ja arheoloogia instituut; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Tartu Ülikooli hoonete ansambli kujunemine valgustusajastu ülikoolide maastikul
(Tartu Ülikooli Kirjastus, 2026-04-01) Ormisson-Lahe, Anu; Lukas, Liina, juhendaja; Maiste, Juhan, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
Ülikooli taasavamine ja Tartu Ülikooli hoonete ansambli väljaehitamine oli 19. sajandi alguses oluline protsess, mis kiirendas Tartu arengut. Tartu Ülikooli peahoone, üks linna sümbolehitisi, on kujunenud haridustempli võrdkujuks. Käesolev töö käsitleb Tartu Ülikooli hoonete ansambli kujunemist 19. sajandi alguse Euroopa arhitektuuri- ja ideekeskkonnas. Töö keskmes on küsimus traditsiooni ja innovatsiooni suhtest: milliseid eeskujusid kasutati ning milles seisneb Tartu lahenduse eripära. Tartu Ülikooli hoonete ansambel kujunes 19. sajandi alguses, sidudes valgustusajastu ideed linna ja Toomemäe maastikuga. Hooned paigutati nii linnaruumi kui maastikku, moodustades terviku, kus arhitektuur, loodus ja teaduslik funktsioon põimuvad. Uurimuse keskmes on ülikooli arhitekt Johann Wilhelm Krause (1757–1828), kelle tegevus ühendas klassitsistliku arhitektuuri, valgustusajastu mõtteviisi ja kohaliku keskkonna eripära ning kelle arhitektuuriline pärand nii Toomemäel kui all-linnas mõjutab Tartu ja ülikooli ilmet tänini. Tema töö tulemusena kujunes Tartus lahendus, mida võib kirjeldada kui ülikooli pargis. Töös on esmakordselt tervikuna läbi töötatud kõik teadaolevad ülikoolihoonete kavandid ning täpsustatud Krause elulugu. Samuti on rekonstrueeritud arhitekti lugemislaud, mis võimaldab siduda tema ideelise tausta konkreetsete arhitektuursete lahendustega. Tartu Ülikooli hoonete ansamblit vaadeldakse laiemas Euroopa kontekstis, võrreldes seda Göttingeni, Helsingi ja Virginia ülikoolidega. Nii ilmneb, et kuigi Tartu järgib oma ajastu üldisi arengusuundi, seisneb selle eripära hoonete ja maastiku tihedas lõimituses. Uurimus toob esile Tartu Ülikooli kui valgustusajastu idee ruumilise väljenduse ning näitab, kuidas arhitektuur, teadus ja loodus moodustavad siin ühtse terviku
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Valgustuskunst. Balti kunstiharrastusest ja joonistuspraktikatest 18. ja 19. sajandi vahetusel
(2019-08-15) Polli, Kadi; Maiste, Juhan, juhendaja; Plath, Ulrike, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
Doktoritöö võtab vaatluse alla Balti valgustusaegse kunstivälja, keskendudes harrastuslikule pildipärandile. Pöörates fookuse 18.sajandi veel tagasihoidlikult professionaalselt-institutsionaalselt kunstielult laiemale harrastajate ringile ja kunstiliselt kõrgetasemelistelt piltidelt harrastuslikele, argistele, rakenduslikele joonistuspraktikatele (reisi- ja teadusjoonistused, kartograafilised ülestähendused, koduloolised ja muinasteaduslikud pildid, päevikuvinjetid jpm) on jälgitud kunstitundmise ja joonistusoskuse hüppelist kasvu Balti aadli- ja haritlaskonna seas 18.sajandi teisel poolel – ja veel enam, pildimeedia märkimisväärset rolli Balti valgustuses. Selline vaatenurga muutmine ja seniste kohalikku kunstivälja kirjeldavate mustrite teatav ümbermängimine on töös abiks balti kunsti erijoonte esiletoomisel, lubades alaväärsuskompleksita käsitleda siinse varase pildipärandi vähest esteetilist kvaliteeti ja madalat loomelendu ning hinnata sellele omast valgustuslik-pragmaatilist suhtumist ja rakenduslikku-harrastuslikku iseloomu kui baltisaksa kunstikultuuri ühte põhijoont. Koos siinsete harrastajate pildikogemuse ja -eeskujude kaardistamisega võetakse fookusesse Balti valgustuskunsti kõige tähtsam ja iseloomulikum, kohalikku visuaalset identiteeti loov pildižanr – muististe ja vaatamisväärsuste pildilised topograafiad ning maastikujoonistused. Erinevates artiklites lisandub naisuurimuse aspekt, kunstikogude ja –turu teema ning mentaliteediajaloost lähtuv pilk joonistamise erinevatele funktsioonidele ja kunsti/kunstniku positsioonile Balti ühiskonnas. Omaette tähelepanu saavad kunstiharrastuse ja kunstnikuprofessiooni eristamine ja teadvustamine balti mentaliteedis ning mitmed just valgustusajas siinmail väljakujunenud kultuurilised enesedeterminatsioonid, mis jäävad harrastuslikku, valgustuslik-pragmaatilist suhtumist kunstiloomesse toitma ka 19. sajandi edenedes.