Browsing by Author "Malva, Liina"

Now showing 1 - 6 of 6

Angelmani sündroomiga väikelapse arengu hindamine ja toetamine
(Tartu Ülikool, 2013) Malva, Liina; Häidkind, Pille, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Haridusteaduste instituut
Erivajadustega õppijad Eesti haridussüsteemis: märkamine, hindamine ja õpetamine
(Tartu Ülikooli Kirjastus, 2024-10-31) Kiive, Evelyn; Schults, Astra; Kõrgesaar, Jaan; Karindi, Maili; Malva, Liina; Ülviste, Anna Maria; Mõttus, Kaidi; Kaljuste, Kairi; Pastarus, Kaja; Kontor, Ana; Erg, Ly; Treial, Kristiina; Adov, Liina; Karm, Mari; Jürjen, Tõnu; Malleus-Kotšegarov, Elina; Padrik, Marika; Hallap, Merit; Kiiver, Kati; Kikas, Eve; Koolmeister, Margit; Pruulmann, Katrin; Männamaa, Mairi; Plado, Kaja; Soodla, Piret; Kivirähk-Koor, Triin; Sõukand, Eija; Palgi, Kristel; Zimmer, Piret; Ojaste, Anneli; Loit, Raili; Kuusk, Ragne; Veispak, Anneli; Trasberg, Karmen; Põlda, Halliki; Kivikas, Merje; Lokko, Liina; Aavik, Anu; Maasikas, Liine; Hanga, Karin; Häidkind, Pille; Soodla, Piret
Ühiskond koosneb erinevatest inimestest ning meil kõigil on võime areneda ja õppida. Käesolev õpik-käsiraamat keskendub õppijatele, kes vajavad oma eripärade tõttu eakaaslastega võrreldes suuremaid kohandusi keskkonnas ja/või õpetamises. Antakse ülevaade, milliseid tingimusi erivajadustega õppijad alusharidusest kutseõppeni vajavad ning kuidas valida neile võimetekohast õppesisu. Õpiku koostamisel tegid tihedat koostööd Tartu Ülikooli ja Tallinna Ülikooli õppejõud ning kogenud praktikud üle Eesti. Õpik on suunatud eelkõige eripedagoogika eriala üliõpilastele, kuid on kasulik käsiraamat ka teistele spetsialistidele, õpetajatele ja lapsevanematele.
OECD õpetaja pedagoogiliste teadmiste pilootuuringu Eesti raport
(2018) Malva, Liina; Linde, Merlin; Poom-Valickis, Katrin; Leijen, Äli
Raport annab ülevaate rahvusvahelise OECD CERI (The Centre for Educational Research and Innovation) ITEL (Innovative Teaching for Effective Learning) pilootuuringu tulemustest Eestis. Projekt viidi läbi kokku viies riigis (Eesti, Ungari, Slovakkia, Kreeka, Iisrael) ning selle käigus töötati välja küsimustik õpetajate pedagoogiliste teadmiste hindamiseks. Küsimustikku, mis tugines kognitiivse psühholoogia lähenemise põhisele teoreetilisele alusele, testiti kolme rühma peal: õpetajate, õpetajakoolituse üliõpilaste ning õpetajakoolitusega seotud õppejõud. Pilootuuringu vastustest ilmnes, et Eesti õpetajate, üliõpilaste ja õppejõudude teadmiste tase on üldiselt heal tasemel, põhitulemuseks oli siiski see, et astuti esimene samm rahvusvahelise õpetajate üldpedagoogiliste teadmiste mõõtmisinstrumendi loomisel. Lisaks annab raport rea soovitusi Eesti õpetajate esmaõppe ja täeindusõppe arendamiseks.
Õppeainete ning teooria ja praktika sidusus Tartu Ülikooli õpetajakoolituse õppekavades
(Tartu Ülikool, 2015) Malva, Liina; Leijen, Äli, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Haridusteaduste instituut
Raudvara- ja töölehtede komplekti koostamine hulkliikmete teema käsitlemiseks matemaatika õpiabitunnis
(Tartu Ülikool, 2023) Malva, Liina; Kivirähk, Triin, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Haridusteaduste instituut
Teachers’ general pedagogical knowledge: its nature, assessment and representation in practice
(2021-07-02) Malva, Liina; Leijen, Äli, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond
Õpetajakoolituse uurijad eristavad kolme peamist õpetajate teadmiste kategooriat: ainealased teadmised, õppesisu pedagoogilised teadmised ning üldpedagoogilised teadmised. Kui esimese kahe teadmiste kategooria raames on läbi viidud arvukaid uuringuid, siis õpetajate üldpedagoogilised teadmised on teadustöös saanud pigem vähem tähelepanu. Erinevad uurijad on üldpedagoogiliste teadmiste esialgset definitsiooni, mis hõlmas endas peamiselt klassi juhtimist ja korraldust, läbi aastate täiendanud. Lisaks tunnusele, et üldpedagogoogilised teadmised on õppeainest sõltumatud, defineeritakse seda teadmiste kategooriat kui õpetajate spetsialiseerunud teadmisi, mis aitavad luua ja hallata kõikide õpilaste jaoks efektiivset õpetamise ja õppimise keskkonda. OECD CERI eestvedamisel töötati välja Teacher Knowledge Survey (TKS) instrument, mille eesmärgiks on uurida õpetajate teadmisi testi abil. Käesoleva doktoritöö eesmärgiks oli analüüsida TKS instrumenti ning saada ülevaade praktikas kasutatavatest üldpedagoogilistest teadmistest. Andmeid koguti kombineeritud meetodi kaudu nii õpetajakoolituse üliõpilastelt, töötavatelt õpetajatelt kui ka õpetajakoolituse õppejõududelt. Tulemused näitavad, et üldpedagoogilised teadmised on pigem ühedimensioonilised. Uurimusest selgus ka, et Eesti üliõpilaste ja õpetajate üldpedagoogilised teadmised on pigem sarnased. Kui üliõpilaste teadmised kasvavad läbi õpetajakoolituse, siis praktikaga kokkupuutel olid kõikides valimirühmades teadmised pigem madalamad. Need tulemused viitavad sellele, et TKS test mõõdab pigem teoreetilisi teadmisi ja vähem praktilisi teadmisi, mida õpetajad omandavad pedagoogilise töö käigus. Sellest tulenevalt uuriti viimasena üldpedagoogiliste teadmiste rakendumist praktilises õpetamistöös. Tulemused näitavad, et õpetajad küll eristavad üldpedagoogiliste teadmiste erinevaid dimensioone, kuid nende dimensioonide vahel on mitmeid kattuvaid tunnuseid. Õpetajate kirjeldatud teadmised keskendusid kõige enam õpilastega suhete loomisele ning nende toetamisele. Kirjeldatud tulemuste alusel antakse doktoritöös soovitusi üldpedagoogiliste teadmiste arendamiseks ja hindamiseks õpetajakoolituses ning suuniseid edasiseks uurimistööks üldpedagoogiliste teadmiste valdkonnas.