Sirvi Autor "Manglus, Eilve, juhendaja" järgi

Nüüd näidatakse 1 - 11 11

Eesti filigraan 1945–1959: traditsioon ja muutused
(TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia, 2022) Ikkonen, Indrek; Manglus, Eilve, juhendaja; Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Kultuuripärandi loovrakendused; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
Magistritöö „Eesti filigraan aastatel 1945–1959: traditsioon ja muutused“ vaatab Eestile omase filigraantehnoloogia positsiooni metallehistöös valitud ajaperioodil, mil see kujunes ehete loomisel keskseks. Selle positsiooni kujunemisele aitasid kaasa mitmed tegurid, nagu näiteks sõjajärgsete aastate kasinus ning filigraani valmistajate olemasolu. Uurimuse eesmärgiks on laiendada senist kunstiajaloolist käsitlust ja vaadata filigraani kunstkäsitöö kontekstis. Magistritöö jaguneb eessõnaks, sissejuhatuseks, historiograafiaks ja kolmeks sisupeatükis. Esimeses peatükis käsitletakse Eesti NSV Riikliku Kunstiinstituudi metallehistöö kateedri rolli filigraantehnoloogia õpetamisel. Käsitlemist leiab Ede Kurreli roll kompositsiooni ja tehnoloogiate õpetajana. Vaadatakse kuidas metallehistöö kateeder aitas kaasa filigraani vormi muutustele 1950. aastate lõpul. Teises peatükis keskendutakse filigraanehete tootmisele Kunstitoodete Kombinaadi metallehistööde ateljees. Tuuakse välja ettevõtte keskne roll filigraani populariseerimisel. Käsitlemist leiab kunstnike looming ateljee toodangus. Kolmas peatükk keskendub filigraani tehnoloogia uurimisele. Tuuakse välja muutused, mis toimusid filigraani materjali valmistamisel. Seoses sellega vaadatakse enim kasutatud elemente ning kuidas muutus 1940.–1950. aastatele ehete muster vorm.
Eesti filigraani valmistamise tehnoloogiad
(TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia, 2017) Ikkonen, Indrek; Manglus, Eilve, juhendaja; Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Rahvusliku käsitöö osakond; Tartu Ülikool. Viljandi kultuuriakadeemia. Rahvuslik metallitöö
Indrek Ikkoneni lõputöö „Eesti filigraani valmistamise tehnoloogiad“ eesmärgiks on filigraani ja traatpõime valmistamisega seotud metoodilise materjali koostamine. Kuigi Eesti ehtekunstis on filigraani viljeletud üle kaheksakümne aasta, pole varem ilmunud ühtegi trükitud metoodilist käsitlust selle tehnoloogilistest eripäradest. Töö jaotub kolmeks peatükiks. Esimeses peatükis käsitletakse filigraani ajalugu maailmas ja Eestis ning eraldi tuuakse välja mõisted filigraan, kantill, eesti filigraan ja traatpõime. Teises peatükis käsitletakse filigraanitööks vajaliku materjali valmistamist. Tutvustatakse tööriistu ning abivahendeid, mis on valikud filigraanelementide vormimiseks. Kolmandas peatükis antakse ülevaade eesti filigraanis kasutatavate motiivide elementidest ning nende valmistamist. Eristatakse kolm suuremat elementide rühma ning kirjeldatakse nende valmistamist ja võimalikke variatsioone. Töö praktilise osana valmis üle kuuekümne mustri elemendi näidise, mis on esitatud töö lisades metoodilistel kaartidel
Ehteseeria loomisprotsess ideest valmis tooteni
(TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia, 2023) Vaabla, Jaanus; Manglus, Eilve, juhendaja; Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Pärandtehnoloogia õppekava; Tartu Ülikool. Viljandi kultuuriakadeemia. Rahvuslik metallitöö; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
Lõputöö uurib ehte loomise protsessi ideest valmis tooteni. Töö käigus kaardistas autor loodava ehte disaini muutuseid, mis tulenesid kasutajate tagasisidest ja tootmisprotsessi lihtsustamisest. Töö tulemusena valmis ehtedisain, mida on võimalik toota kahes suuruses vastavalt kliendi soovile, väikepartii ehteid, tootmisjuhis ja soovitused tulevastele tootearendustele. Ehted on valmistatud hõbedast, spiraali sisemine külg on oksüdeeritud ning ehte keskel ripub kuldses toonis messingist pulk. Spiraalne kuju sümboliseerib elu keerdkäike ning messingust pulk suuremat eesmärki, milleni püüelda.
Harisõrmustest ja kase, pärna ning õunapuu lehtedest inspireeritud ehtekollektsioon
(TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia, 2017) Kaseoja, Anna-Maria; Manglus, Eilve, juhendaja; Jaanus, Marja-Leena, juhendaja; Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Rahvusliku käsitöö osakond; Tartu Ülikool. Viljandi kultuuriakadeemia. Rahvuslik metallitöö
Anna-Maria Kaseoja lõputöö „Harisõrmustest ja kase, pärna ning õunapuu lehtedest inspireeritud ehtekollektsioon“ eesmärk on valmistada ehtekollektsioon, mis on inspireeritud Eesti looduses kasvavatest puudest, nende kohta käivast rahvapärimusest ja umbes sajandi eest populaarsuse kaotanud harisõrmustest. Kollektsiooni loomisel sai autor inspiratsiooni kolmest puuliigist, mis sümboliseerivad naise elukaart: kask kui neiuiga, pärn kui emadus, õunapuu kui vanaemapõli. Tehnoloogilisteks lahendusteks, mis väljendavad nii rahvapärimust, harisõrmuste olemust kui ka uute ja vanade tehnikate kombineerimist, kasutas autor lehetrükki, kivide istutamist, emailimist, kuldamist, vasetamist ja niirot
Jalgrattaparkla sepistatud rattahoidjad
(TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia, 2015) Luik, Tõnis; Manglus, Eilve, juhendaja; Niitvägi, Väino, juhendaja; Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Rahvusliku käsitöö osakond; Tartu Ülikool. Viljandi kultuuriakadeemia. Rahvuslik metallitöö
Metsavana mütoloogiast inspireeritud ehismask
(TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia, 2025) Roose, Mari; Manglus, Eilve, juhendaja; Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Pärandtehnoloogia õppekava; Tartu Ülikool. Viljandi kultuuriakadeemia. Rahvuslik metallitöö; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
Mokumegane tehnoloogias ehtekomplekt : loov-praktiline lõputöö
(TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia, 2019) Netšajev, Mark; Kagovere, Anni, juhendaja; Manglus, Eilve, juhendaja; Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Rahvusliku käsitöö osakond; Tartu Ülikool. Viljandi kultuuriakadeemia. Rahvuslik metallitöö; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
Mark Netšajevi loovpraktiline lõputöö “Mokumegane tehnoloogias ehtekomplekt” eesmärgiks on uurida mokumegane traditsioonilist valmistamist ja ajalugu ning kirjeldada sellele tehnoloogiale tugineva meeste ehtekompleki valmimist. Mokumegane on Jaapanist pärinev tehnoloogia, milles ühendatakse erinevad värvilised metallid kihtidena ühtseks materjaliks. Töö jaotub kolmeks peatükiks. Esimeses, teoreetilises osas, antakse ülevaade metalli töötlemise tehnoloogia mokumegane ajaloost, selle arengust sajandite lõikes, materjali nimetuse pärinemisest ning kirjeldatakse erinevaid mokumegane valmistamise tehnoloogiaid. Töö teises peatükis käsitletakse ehtekomplektiks vajalike materjalide valmistamist. Tutvustatakse materjalide erinevate proovitükkide tegemist, shakudo valmistamist, antakse ülevaade difusioonühendamisest ning kirjeldatakse ehtekomplektile sobivate mokumegane mustrite loomist. Kolmandas peatükis kirjeldatakse ehete valmistamise protsessi. See hõlmab kujundamist, ehete valmistamist ning lõppviimistlust. Töö tulemusena valmis minimalistliku disainiga mustvalge meestele sobiv ehete komplekt.
Musterterasest nugade valmistamine ja selleks vajamineva gaasiääsi ehitamine
(TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia, 2024) Feldmann, Ingmar Ivar; Manglus, Eilve, juhendaja; Arrak, Tõnu, juhendaja; Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Pärandtehnoloogia õppekava; Tartu Ülikool. Viljandi kultuuriakadeemia. Rahvuslik metallitöö; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
Rakvere Waldorfkooli sepisvärava kavandamine ja valmistamine
(TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia, 2025) Märdla, Karl; Niitvägi, Väino, juhendaja; Manglus, Eilve, juhendaja; Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Pärandtehnoloogia õppekava; Tartu Ülikool. Viljandi kultuuriakadeemia. Rahvuslik metallitöö; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
Rooma rauaaegsete kärbissõlgede valmistamise tehnoloogia
(TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia, 2023) Konsap, Kaie; Edussaar-Harak, Egge, juhendaja; Manglus, Eilve, juhendaja; Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Pärandtehnoloogia õppekava; Tartu Ülikool. Viljandi kultuuriakadeemia. Rahvuslik metallitöö; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
Lõputöö uurib kaarsõlgede hulka kuuluvate kärbissõlgede valmistamise ja kandmise võimalusi. Töö annab ülevaate rooma rauaaegsete (50. – 450. a pKr) kärbissõlgede leiumaterjalist Eestis, sel ajal ehete valmistamiseks kasutatud metallidest ja kandmisest rõivaste kinnitusena. Lõputöö praktilise osana valmistas autor erinevaid valuvorme ja valas sõled vase sulamitest kaduva vaha meetodil ning katsetas nende katmist tina ja hõbedaga.
Seto ehetest inspireeritud tunnelkõrvarõngad
(TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia, 2025) Kõiv, Madli; Manglus, Eilve, juhendaja; Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Pärandtehnoloogia õppekava; Tartu Ülikool. Viljandi kultuuriakadeemia. Rahvuslik metallitöö; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond