Sirvi Autor "Maran, Tiit, juhendaja" järgi

Nüüd näidatakse 1 - 3 3

Ebapärlikarbi (Margaritifera margaritifera L.) levik ja populatsiooni seisundit ohustavad tegurid Eestis
(Tartu Ülikool, 2013) Pitsal, Selve; Maran, Tiit, juhendaja; Rannap, Riinu, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja tehnoloogiateaduskond; Tartu Ülikool. Zooloogia osakond
Parasvöötme hiberneeruvad närilised
(Tartu Ülikool, 2016) Kalgan, Britta; Kiik, Kairi, juhendaja; Maran, Tiit, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja tehnoloogiateaduskond; Tartu Ülikool. Zoloogia osakond
Reproduction and behaviour of the endangered European mink (Mustela lutreola) in captivity
(2017-12-20) Kiik, Kairi; Tammaru, Toomas, juhendaja; Maran, Tiit, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Euroopa naarits on kriitiliselt ohustatud imetaja, mis on loodusest kadumas. Päästmaks liiki väljasuremisest hakati naaritsaid pidama loomaaedades. Vangistuses on loomade paljundamine keeruline, kuna sealne keskkond erineb looma looduslikust elupaigast. Loomaaias elavatel naaritsatel on täheldatud probleeme sigimisega. Paljud ei saa järglasi, mis võib saada saatuslikuks asurkonna jätkusuutlikkusele. Käesolevas doktoritöös uurisin, miks on naaritsa sigimine loomaaias ebaedukas ja kuidas leida probleemile lahendus. Olukorrast parema ülevaate saamiseks uurisime, mis mõjutab pesakonna suurust ja poegade tõenäosust ellu jääda. Leidsime, et olulised on ema vanus ja kaal, kuid muidu oli emaste sigimisedu sarnane. Lisaks uurisime emase hormonaaltsüklit indlemise ja tiinuse ajal. Tulemused olid ootuspärased, hormonaaltsükkel järgis liigile tüüpilist rada. Me ei leidnud tõendeid, et paaritamiskatsete ebaõnnestumise põhjust tuleks otsida emastest. Leidsime, et ebaedu sigimisel on seotud vangistuses sündinud isastega. Mõni isane on paaritamiskatses emase vastu agressiivne või siis neil puudub indleva emase vastu huvi. Mõistmaks isaste käitumist vaatlesime naaritsate lapsepõlve – uurisime poegade vahelisi suhteid pesakonnas kasvamise ajal. Paljudel imetajatel on tõendatud, et varajane keskkond mõjutab isendi käitumist täiskasvanueas. Me ei leidnud, et naaritsatel oleks pesakonnaperioodil ebanormaalset käitumist. Nagu igati kohane, kulus poegade põhiaeg mängule. Agressiivsust ei olnud palju ja see ei tõusnud ajas. Pesakonnad ei erinenud käitumismustrilt üksteisest, seega ei leidnud me hälbiva poegade käitumisega pesakondi, mis oleksid võinud ebasobiva sigimiskäitumise tekkimist seletada. Töötasime välja metoodika naartisate iseloomutüüpide määramiseks, sest üha enam soovitatakse, et loomadesse tuleks loomaaias suhtuda neist igaühe iseloomu arvestades. Leidsime, et naaritsaid saab eristada julguse, uurivuse ja sotsiaalsuse alusel . Meie töös ilmnes, et probleemid sigimishooajal on seotud eelkõige vangistuses sündinud isastega, nende põhjuseid peaks otsima mujalt kui pesakonnaperioodist, abi võiks olla iga looma iseloomu tundmisest. Saadud tulemused on oluliseks alusteadmisteks töös, mis on suunatud naaritsate tehiskeskkonnas pidamise edukuse tõstmisele.