Sirvi Autor "Mark, Kristiina" järgi

Nüüd näidatakse 1 - 1 1

Diversification and species delimitation of lichenized fungi in selected groups of the family Parmeliaceae (Ascomycota)
(2016-09-07) Mark, Kristiina; Randlane, Tiina, juhendaja; Saag, Lauri, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond.
Eluslooduse süsteemi põhiühik on liik, kuid seni pole õnnestunud rakendada ühesuguseid liigikriteeriume kogu eluslooduse mitmekesisusele. Ebapüsiv või ekslik taksonoomia võib põhjustada isegi mittevajalikke rahalisi kulutusi, näiteks kaitsealuste, invasiivsete või patogeensete liikide piiritlemisel või valestimääramisel. Samblikud on sümbiootilised organismid, koosnedes vähemalt kahest komponendist – seenest ning selle sees elavast ja fotosünteesivast rohevetikast ja/või tsüanobakterist. Süstemaatiliselt käsitletakse samblike seentena, mis toituvad oma partneri fotosünteesiproduktist. Mitmeid samblike saab kasutada keskkonna kvaliteedi hindamiseks, kuid paljude liikide määramine on jätkuvalt keeruline ning nende piirid ebaselged. Pärilikkusaine ehk DNA uuringud võimaldavad liigikontseptsioonide ning liigipiiride ühtlustamist, rakendades liigile ühise eellase (monofüleetilisuse) kriteeriumit. Uurisin oma doktoritöös sugulussuhted ning liikide piiritlemist kolmes sambliku moodustava seene rühmas, kasutades morfoloogilisi, keemilisi, anatoomilisi ja geneetilisi tunnuseid. Lisaks küsisin, kas samblike on võimalik määrata kasutades DNA järjestusi. Oma töös leidsin, et paljud morfoloogiliste tunnuste alusel kirjeldatud samblikud ei esinda jätkuvalt loomulikke, geneetiliselt eristunud liike ning seetõttu vajavad taksonoomilist korrastamist. Rebasesamblikud ja habesamblikud sektsioonist Usnea esindavad hiljuti lahknenud noorte liikide komplekse, mida iseloomustavad konfliktne geneetiline info ja ebaselged liigipiirid. Tõestasin, et sellistes rühmades on põhjendatud uudsete liigipuu ja liikide piiritlemise meetodite kasutamine. Helksamblike liigid on seevastu hästi eristunud ning kasutatavad tunnused valdavalt asjakohased. Uurimus näitas, et isendite üldine haabitus ja paljunemisviis ei pruugi olla piisavad nende samblike õigeks määramiseks ning lisaks tuleks uurida samblike keemiat ja kasutada DNA infot.