Sirvi Autor "Marmor, Liis" järgi
Nüüd näidatakse 1 - 1 1
- Tulemused lehekülje kohta
- Sorteerimisvalikud
Kirje Ecology and bioindicative value of epiphytic lichens in relation to air pollution and forest continuity(2011-07-27) Marmor, LiisDoktoritöö käsitleb samblike liigirikkuse ja liigilise koosseisu erinevusi seoses õhusaaste ning metsa järjepidevusega, pöörates põhitähelepanu kuusel ja männil kasvavatele liikidele. (1) Tallinnas uuriti liiklussaaste mõju mändidel ja pärnadel kasvavatele samblikele. Muutused samblike liigilises koosseisus teeäärsetel puudel olid silmatorkavamad mändide puhul. Mändide koore happesus oli teede ääres oluliselt vähenenud, mille põhjuseks võib pidada liiklusega seotud tolmusaastet. Seega, koore kõrgemat pH taset eelistavate samblikuliikide esinemine mändidel on heaks tolmusaaste indikaatoriks; taolised indikaatorliigid on näiteks Phaeophyscia orbicularis, Physcia dubia ja Xanthoria parietina. (2) Ida-Virumaal uuriti samblike liigilise koosseisu muutusi puu jalamist ladvani seoses tolmusaastega. Tulemused näitavad, et võrdlemisi tihedates okasmetsades on tolmusaaste mõju samblike koosseisule oluliselt suurem võra ülemises osas, mida iseloomustab tolmusaaste indikaatorliikide puudumine tüve alumistel meetritel ning suur sagedus puulatvades. (3) Metsa järjepidevuse ja puu vanuse mõju epifüütsetele samblikele uuriti Eesti okasmetsades. Samblike liigirikkus oli kõrgem vanades metsades võrreldes esimese põlvkonna metsadega. Paljusid samblikuliike, sh kaitsealuseid ja punase raamatu liike, leiti vaid vanades pika järjepidevusega metsades, tõendades selliste metsade kõrget looduskaitselist väärtust. Samblikuliike Arthonia leucopellaea ja Lecanactis abietina võib soovitada kui väga häid vanade okasmetsade indikaatorliike Eestis. (4) Lõpetuseks võrreldi samblike liigirikkust ja liigilist koosseisu Eesti ja Fennoskandia vanades okasmetsades, mille tulemusena selgusid olulised erinevused uuritud alade samblike kooslustes. Paljude liikide, sh enamiku leitud vääriselupaiga indikaatorliikide, esinemine uuritud puudel erines Eesti ja Fennoskandia vahel. Tulemused kinnitavad, et väärtuslike metsaalade indikaatorliikide valikul tuleb arvestada kohalike eripäradega liikide arvukuses.