Browsing by Author "Martin, Imre Andreas"

Now showing 1 - 2 of 2

Kaali raudmeteoriidi petrograafiline ja geokeemiline kirjeldus
(Tartu Ülikool, 2019) Martin, Imre Andreas; Kreitsmann, Timmu, juhendaja; Tartu Ülikool. Geoloogia osakond; Tartu Ülikool. Lodus- ja täppisteaduste valdkond
Käesolevas töös uuriti 2017. aasta suvel leitud Kaali meteoriidifragmenti „Maria“. Eesmärgiks oli kirjeldada metoriidi petrograafiat ja geokeemiat ning saadud tulemusi võrrelda varasemalt saadud tulemustega. Domineerivaks faasiks on kamasiit, mis esines massiivsete kristalliitidena, mida liigestab taeniidi ja šreibersiidi erineva suurusega suletised. Kirjeldati erineva kujuga šreibersiidi kristalle, mis varieerusid mitmesaja mikroni pikkustest ja mõne mikroni laiustest kepikestest paari mikroniliste ümarate kristallideni. Kohati täitis šreibersiit kamasiidi kristalliitide vahelist ruumi, viidates šreibersiidi hilisemale kristallisatsioonile. Meteoriidis leiti erineva morfoloogiaga plessiite ja sfaleriidi ning hetkel klassifitseerimata kroomi-tsingi sulfiidi suletisi, millede detailne kirjeldus nõuab edasisi uuringuid. Uurimustulemused kinnitasid eelnevat Kaali meteoriidi klassifikatsiooni. Meteoriit on tekstuurse klassifikatsiooni järgi jäme oktaedriit (Og). Keemilise klassifikatsiooni alusel kuulub Kaali meteoriit IAB kompleksi ning pearühma (MG).
Palaeozoic carbon isotope anomalies and sample-scale component analysis
(Tartu Ülikool, 2022) Martin, Imre Andreas; Ainsaar, Leho, juhendaja; Lepland, Aivo, juhendaja; Tartu Ülikool. Geoloogia osakond; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Paleosoikumi karbonaatsete settekivimite süsinuku isotoopkoostise uuringud on peaaegu eranditult keskendunud täiskivimi analüüsidele, et rekonstrueerida paleokliimat, eeldades isotoopkoostise piiratud heterogeensust proovi-skaalas. Mitmed uuringud on aga näidanud, et erinevate kivimi komponentide δ13C väärtused võivad võrreldes täiskivimiga oluliselt erineda. Erilist tähelepanu on pööratud positiivsetele δ13C ekskursioonide uurimisele, mis tõenäoliselt peegeldavad kindlaid kliimasündmusi. Antud töö keskendub kahele suurimale Paleosoikumi δ13C ekskursioonile, Hirnanti Süsiniku Isotoobi Ekskursioon (HICE) Ordoviitsiumi ajastu lõpus ja Kesk-Ludfordi Süsiniku Isotoobi Ekskursioon (MLCIE) Siluri ajastul. Varasemad täiskivimi uuringud on näidanud kõrgete δ13C väärtustega karbonaatkivimite intervallide esinemist Balti piirkonna läbilõigetes, mis stratigraafiliselt vastavad HICE ja MLCIE esinemise tasemetele. Uurimaks nende kõrge δ13C väärtusega kivimite isotoopkoostise homogeensust, valiti eelnevalt teostatud täiskivimi analüüside tulemuste põhjal kaks proovi, Põhja-Eesti Pandivere piirkonna Karinu ja Kamariku puursüdamike HICE intervallis, üks proov Lõuna-Eesti Otepää südamiku HICE intervallist ja kaks proovi Kesk-Leedu Vidukle puursüdamiku MLICE intervallist. Prooviskaalas teostatud mass-spektromeetriliste (IRMS ja SIMS) analüüside tulemused näitavad, et isegi väikestest proovidest saadud erinevate kivimkomponentide koostise hajuvus keskmisest ning täiskivimi väärtusest suureneb koos analüüsitud materjalide litoloogilise heterogeensuse suurenenemisega. Piiratud heterogeensust proovi-skaalas ja head vastavust täiskivimi δ13C väärtustega on näha mikriitsetes proovides, samas kui mudalis-teraliste ja teraliste lubjakiviproovide δ13C väärtuste vahemik on kuni 5‰ ning mitmete komponentide väärtused on kuni 3‰ raskemad kui täiskivimi väärtused. Litoloogiliselt erinevatele proovidele tehtud uuringu tulemusena on võimalik anda enne proovide analüüsimist hinnang, vähendades proovide arvu ning samal ajal säilitades andmete usalduväärsust, et rekonstrueerida δ13C kõveraid, mis võiksid täpsemini peegeldada settimisaegseid tingimusi. Umbes 3‰ δ18O varieeruvust on näidatud litoloogiliselt kõige heterogeensemas Otepää proovis ning saadud kombineeritud andmed kinnitavad, et isotoopsignaalid ei ole täielikult diageneesist mõjutatud. Lisaks võib kõrge magneesiumi sialdusega materjalides näha 18O-ga rikastumist (∼1‰), mida toetavad ka varasemad uuringud.