Browsing by Author "Mastik, Viirika"

Filter results by typing the first few letters
Now showing 1 - 1 of 1
  • Thumbnail Image
    Item
    Silurian noncalcified macroscopic algal fossils from the Kalana Lagerstätte, Estonia
    (2018-12-03) Mastik, Viirika; Tinn, Oive, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
    Inimkonna teadmised meie planeeti kunagi asustanud organismidest pärinevad fossiiliandmestikust, milles on suure ülekaaluga esindatud eluajal tugevat skeletti omanud loomad. Üliharva on kivististena säilinud nn pehmekehalised organismid, nt ilma mineraliseerunud kudedeta selgrootud või lubistumata vetikad. Kesk-Eestis, Jõgevamaal, Kalana (Otisaare) karjääris päevavalgele tulnud vetikafossiilid on nii oma anatoomilise detailsuse kui ka liigilise mitmekesisuse poolest ainulaadsed, võimaldades laiendada meie teadmisi Siluri ajastu merelistest ökosüsteemidest. Käesoleva uurimistöö eesmärgiks oli selgitada Kalana Lagerstättes (e. erakordse säilivusega fossiilide leiukohas) leiduvate vetikafossiilide süstemaatiline kuuluvus, anda ülevaade Siluri ladestu vetikate levikust Eestis ja kogu maailmas, ning interpreteerida keskkonnatingimusi (vee sügavus, temperatuur, põhja iseloom), kus need organismid kunagi elasid ning mattusid. Doktoritöös detailselt kirjeldatud kolmest vetikaliigist kaks (Palaeocymopolia silurica ja Kalania pusilla) kuuluvad rohevetikate (Chlorophyta) seltsi Dasycladales. Kolmas Kalanast kirjeldatud liik on Leveilleites hartnageli, mis morfoloogiliste tunnuste ja paljunemisstruktuuride paiknemise järgi kuulub punavetikate (Rhodophyta) hulka, klassi Florideophyceae. Uurimistöös jõuti järeldusele, et Kalana peaaegu terviklikuna säilinud vetikatallused on mattunud in situ normaalsoolsusega, lainetuse eest kaitstud laguunikeskkonnas, kus vee sügavus ulatus kuni 15 meetrini ning temperatuur võis püsida umbes 20 °C juures. Eestis on üksikuid sarnaseid vetikafossiile leitud veel mitmest karjäärist ning puursüdamikust, kinnitades, et vetikad olid Siluri ajastu algul (ligikaudu 440 Ma tagasi) levinud üle kogu praeguse Eesti territooriumi. Siluri-vanuselisi lubistumata vetikate leiukohti on maailmast kokku kirjeldatud 37, neist suur osa asuvad Baltica või Laurentia paleokontinentidel.