Browsing by Author "Matsin, Ave, juhendaja"

Now showing 1 - 20 of 48

Ajaloolisest põllekandmisest inspireeritud kollektsioon kaasaegseid põllesid
(TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia, 2016) Urvak, Sandra; Matsin, Ave, juhendaja; Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Rahvusliku käsitöö osakond; Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Rahvuslik tekstiil
Lõputöö Ajaloolisest põllekandmisest inspireeritud kollektsioon kaasaegseid põllesid eesmärgiks on kavandada kollektsioon argiolukorras, ka väljaspool kodu kantavaid põllesid, ning seeläbi pakkuda kaasaegsetele naistele võimalus taasavastada igapäevasest kasutusest kadunud rõivaese. Põllekollektsiooni kavandamisel on kasutanud allikatena Eesti Rahva Muuseumis ning Viljandi Muuseumis leiduvaid etnograafilisi põllesid, pöörates esemeuurimuses tähelepanu lihtsamatele, arvatavalt töötegemisel kasutatud põlledele. Lisaks põllede materiaalsele olemusele on töös pööratud tähelepanu ka põlle kandmisega seotud tähendustele ja funktsionaalsusele. Töös on kasutatud ka ERMi etnograafilises arhiivis ja muuseumi korrespondentide vastuste vastavates sissekannetes leiduvat informatsiooni. Lisaks ajaloolise materjaliga tutvumisele ja analüüsimisele on põllekollektsiooni kavandamisel kasutatud erinevate elualade naissoost esindajate hulgas läbi viidud küsitluses saadud andmeid. Küsitlus valmis eesmärgiga kaardistada naiste võimalikke kogemusi põlle kandmisest ning valmidust põlle oma igapäevase rõivastuse osana kanda. Lõputöö kirjalik osa koosneb kolmest peatükist. Esimeses peatükis kirjeldatakse ja analüüsitakse põlli puudutavaid kirjalikke allikaid ning kirjeldatakse põllekandmisega seotud kombestikku. Kombestiku kirjeldamisel ei käsitleta erinevate üleminekuriitustega seotud kombeid (n pulmad, matused), sest lõputöö tegeleb argise põllekandmisega seotud tavade uurimisega. Teine peatükk käsitleb muuseumis uuritud esemeid ning võrdleb neid kirjalike allikate andmetega. Kolmas peatükk kirjeldab praktilise osana valminud põlli ning põllede valmistamisele eelnenud küsitlust. Iga põlletüübi kohta on esitatud lihtne tööjoonis, selgitused ning hinnakalkulatsioon. Lisa nr 1 sisaldab valminud põllede fotosid, Lisas nr 2 on põllede kandmisega seotud küsitlusankeet, Lisa nr 3 sisaldab põllekandmist puudutava küsitluse tarvis valminud näidispõllede jooniseid. Lõputöö praktilise osana kujundati ajalooliste allikate uurimise ja küsitluse tulemusena kolm eri põlletüüpi – nn lihtne pliiatspõll, erinevatest kangastest kokku õmmeldud lapiline põll ja kähar, pidulikum põll. Kolmest eri põlletüübist valmis kokku 7 põlle.
Ajaloolistel allikatel põhineva rahvarõivakomplekti koostamise põhimõtted, komplektide koostamine ja valmistamine Virumaa rahvariiete näitel
(TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia, 2015) Loite, Kersti; Matsin, Ave, juhendaja; Piiri, Reet, juhendaja; Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Rahvusliku käsitöö osakond; Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Pärandtehnoloogia
Tõuke uurimistööle andis erinevates rahvarõivaraamatutes soovitatud Virumaa rahvarõivakostüümide vähesus. Kaasaegses kultuurisituatsioonis, kus inimesed soovivad kanda kodukihelkonna rahvarõivaid, tekkis eluline vajadus uurida paikkondlikku mitmekesisust ning pakkuda inimestele kandmiseks juurde erinevaid ajaloolistel allikatel põhinevaid rahvariiete variante. Magistritöö annab ülevaate naiste ja meeste rahvarõivakomplekti üksikesemetest. Töös on kaardistatud muuseumides ja erakogudes säilinud Virumaa rahvariideesemed. Välja on selgitatud ajaloolistel allikatel põhinevate seni koostatud rahvarõivakomplektide koostamise põhimõtted. Kogutud materjalide analüüsi ja uurimise tulemus andis tõenduse rahvarõivakomplektide koostamise võimalikkusest naiste puhul kihelkonniti, meestel aga Virumaa siseselt laiemale piirkonnale. Magistritöös on välja pakutud ajaloolistele allikatele tuginevad naiste rahvarõivakostüümid kõigile üheteistkümnele Virumaa kihelkondadele, kokku 21. Meeste rõivastuse variandid on pakutud Virumaale tervikuna ning kitsamalt lääne- või idapoolsetele kihelkondadele kandmiseks. Praktilise osana on valminud Rakvere kihelkonna naise, Virumaa mehe ja Jõhvi kihelkonna neiu kostüümid.
Aluspükste kasutuseletulek Eesti maanaiste hulgas
(TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia, 2007) Uus, Made; Matsin, Ave, juhendaja; Piiri, Reet, juhendaja; Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Rahvusliku käsitöö osakond; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Viljandi kultuuriakadeemia. Rahvuslik tekstiil
Avinurme lõimeripstehnikas põrandakatted Eestis ilmunud kudumisõpetuste ja muuseumikogude taustal ning katsed kasutada lõimeripstehnikat tänapäevaste linaste materjalidega kudumisel
(TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia, 2013) Västrik, Veinika; Matsin, Ave, juhendaja; Reemann, Vaike, juhendaja; Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Rahvusliku käsitöö osakond
Magistritöö uurimusliku osa keskmes on ülevaade lõimeripstehnikas põrandakatete kudumisest Avinurmes ja selle ümbruse külades 1950.–1970. aastatel tuginedes autori poolt läbiviidud välitöödele 2012. aastal. Otsides vastust küsimusele, kas Avinurmes oli tegemist lokaalse pärandoskusega, analüüsin Eesti kangakudumise käsiraamatutes ja ajakirjades avaldatud lõimeripstehnika kudumise õpetusi ja toon paralleele Eesti muuseumite kogudes ja erakogudes olevate lõimeripsiliste põrandakatetega. Järeldasin, et Avinurme lõimeripstehnikas põrandakatete kudumise „juured“ ulatuvad küll 19. sajandi lõpu trükisõnasse, kuid põlvkondade jooksul oli kirjalik päritolu ununenud ja välja arenenud kohalikud eripärad (iseloomulik materjalide, mõningate mustrite ja värvitoonide kasutus). Magistritöö praktilises osas katsetan kudumist kolme erinevate omadustega linase lõimematerjaliga, et leida võimalus nüüdseks moest läinud tehnika kasutusele võtmiseks kaasaegsel kujul.
Craftsymposium 2022
(TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia, 2022) Perkkiö, Pauliina; Matsin, Ave, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Kultuurikorraldus
Dobby-telgede ja vedulauaga kangastelgede kasutuselevõtt Eestis 19. saj. lõpus ja 20. saj. alguses
(TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia, 2022) Kriis, Eva-Liisa; Matsin, Ave, juhendaja; Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Pärandtehnoloogia; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
Magistritöös on uuritud uuendustega kangastelgede kasutuselevõttu Eestis, selgitades välja, millal see algas ja kust saadi eeskujusid. Uuenduste all mõeldakse puidust, papist või metallist mustrikaartide või kettidega “programmeeritavaid” kangastelgesid ja vedulauaga kangastelje lahendusi.Autor peab oluliseks tähelepanu juhtimist uuendustega kangastelgede olemasolule Eestis. Vedulaua,dobby-süsteemi ja žakardseadme kasutamine käsitsi kudumisel on tänapäeva digimaailmas kaduv kunst, kuigi augustatud mustrikaart oli perfokaartidega programmeeritava arvuti eelkäijaks.
Eeluuring Eesti lambavilla klassifitseerimise süsteemi loomiseks
(TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia, 2024) Muru, Katti; Matsin, Ave, juhendaja; Kaljus, Astri, juhendaja; Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Kultuuripärandi loovrakendused; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
Uurimustöö ”Eeluuring Eesti lambavilla klassifitseerimise süsteemi loomiseks” keskendub 20. sajandil meil kasutusel olnud lambavilla standardite ja Eesti villamajanduse hetkeolukorra uurimisele. Töös antakse ülevaade lambavilla kvaliteeti kujundavatest ja mõjutavatest teguritest ning Põhjamaades ja Suurbritannias kehtivatest villastandarditest. Tuginedes varasematele praktikatele, uurimise käigus turuosalistega läbiviidud küsitlustele ja intervjuudele esitab autor ettepaneku Eesti villa klassifitseerimise süsteemi loomiseks. Tulevikus aitab klassifitseerimise süsteem luua Eesti villastandardit, et tõsta lambakasvatajate teadlikkust oma loomade villa väärtusest ning hinnata selle optimaalsemaid kasutusvõimalusi, tõhustada villavabrikute ja teiste villatöötlejate tegevust. Uurimus aitab kaasa Eesti villamajanduse arengule tervikuna ja lambavilla kui väärtusliku tooraine teadlikumale kasutusele
Eesti etnograafiliste kõlapaelte piirkondlikud eripärad ja tehnika 18.-19. sajandil
(TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia, 2011) Viitkin, Liisi-Ly; Matsin, Ave, juhendaja; Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Rahvusliku käsitöö osakond; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Viljandi kultuuriakadeemia. Rahvuslik tekstiil
Eesti villavabrikute tegevus aastal 2017: tooraine, töötlemine ja valmistoodang
(TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia, 2017) Muzakko, Ülle; Matsin, Ave, juhendaja; Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Rahvusliku käsitöö osakond; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Viljandi kultuuriakadeemia. Rahvuslik tekstiil
Etnograafilistest kodarrahadest inspireeritud heegeldatud hõbeehted
(TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia, 2015) Jürken, Liis; Matsin, Ave, juhendaja; Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Rahvusliku käsitöö osakond; Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Rahvuslik tekstiil
Lõputöö "Etnograafilistest kodarrahadest inspireeritud heegeldatud hõbeehted" kirjeldab Eesti aladel levinud kodarrahadest inspireeritud hõbeehete kavandamist ja valmimist. Tegemist on tootearendusliku protsessi esimese osaga, mille tulemusena valmib seitse erineva tehnilise viimistluse ja kujundusliku lahendusega hõbeehte prototüüpi. Töö jaotub kaheks peatükiks: esimeses on Eesti ehete üldülevaade ning kodarrahade ülesehituse, kujunemise ja kandmisviiside tutvustus; teises peatükis on kirjeldatud ning selgitatud lõputöö praktilise töö etappe ning tulemusi.
Harjumaa 18. - 19. sajandi telgedel kootud täis- ja poolvillased rõivakangad Eesti Rahva Muuseumi kogudes
(TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia, 2022) Eenmäe, Iris; Matsin, Ave, juhendaja; Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Pärandtehnoloogia õppekava; Tartu Ülikool. Viljandi kultuuriakadeemia. Rahvuslik; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
Hiiumaa põrandakatted kui kohalike sotsiaalmajanduslike protsesside peegeldus
(TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia, 2023) Kuusk, Kadri; Põllo, Helgi, juhendaja; Matsin, Ave, juhendaja; Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Kultuuripärandi loovrakendused; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
Magistritöö „Hiiumaa põrandakatted kui kohalike sotsiaal-majanduslike protsesside peegeldus“ on uurimuslik töö, mis kaardistab Hiiumaa põrandakatete ajaloo viimase saja viiekümne aasta jooksul (1870-2022). Uurimuse eesmärk on anda ülevaade, millised kultuurilised, sotsiaalsed ja majanduslikud olud on mõjutanud põrandavaipade väljakujunemist ja valmistamist Hiiumaal. Kitsamalt on vaadeldud, millisel määral on ajastus domineeriv kohalik suurtööstus või -tootmine mõjutanud tööstusjääkide kasutamist Hiiumaal käsitöönduslike põrandakatete valmistamise juures. Uurimustöö aluseks on 62 Hiiumaa põrandakatete Eesti muuseumites ning autori poolt läbi viidud välitööd (2019-2023). Magistritöö on jaotatud kümneks sisupeatükiks, millest esimeses on vaadeldud, millised ajaloolis-poliitilised ja kultuurilised murdepunktid on võimendanud või vähendanud Hiiumaa põrandakatete variatiivsust. Järgnevad üheksa peatükki on pühendatud põrandakatetes kasutatud materjalidele – taimsed materjalid, kalev, lõng, karusnahk, võrgulina, kile, heinapallinöör, kalts ja suurtööstuste tekstiilijäägid. Kõiki peatükke toetavad fotodega lisad.
Järva-Peetri käiste tikandi rekonstruktsioon
(TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia, 2018) Muzakko, Ülle; Matsin, Ave, juhendaja; Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Rahvusliku käsitöö osakond; Tartu Ülikool. Viljandi kultuuriakadeemia. Rahvuslik tekstiil; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
Lõputöö „Järva-Peetri käiste tikandi rekonstruktsioon“ eesmärk oli taastada Järva-Peetri kihelkonna käiste väga halvas seisus olev tikandi muster võimalikult originaalilähedaselt. Käistealane on kokku õmmeldud vähemalt neljast erinevast tikandist. Rekonstruktsiooni tulemusena valmisid mustrijoonised millest kaks sobib linkate tikkimiseks ja üks tanumustriks. Töö koosneb kolmest peatükist – esimene kirjeldab rekonstrueeritavat eset, teine annab lühikese ülevaate lillkirjaliste käiste, tanude ja linukate ajaloost ja kolmas peatükk kirjeldab rekonstruktsiooni erinevaid etappe. Rekonstruktsiooni tegemisel oli abiks Microsoft Office arvutiprogramm Paint, mitmed rahvarõiva ja tikandi alased raamatud ning muuseumiesemed. Töö sisaldab fotosid käiste tikandi osadest, muuseumiesemetest ja tööprotsessist, mustrijooniseid ja proovitööna valminud tikandi fragmente.
Kärdla kalevivabrik Hiiumaa vaibakultuuri mõjutajana
(TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia, 2007) Kuusk, Kadri; Matsin, Ave, juhendaja; Põllo, Helgi, juhendaja; Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Rahvusliku käsitöö osakond; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Viljandi kultuuriakadeemia. Rahvuslik tekstiil
Käsitöökeele korrastamine ja arendamine käsitööteaduse terminite komisjoni töö näidete varal
(TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia, 2019) Jaanus, Marja-Leena; Matsin, Ave, juhendaja; Plado, Helen, juhendaja; Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Rahvusliku käsitöö osakond; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
Marja-Leena Jaanuse magistritöö „Käsitöökeele korrastamine ja arendamine käsitööteaduse terminite komisjoni töö näidete varal“ (2019) eesmärk on pakkuda koostatud terminikaartide ja käsitööteaduse terminite komisjoni töö näidete varal ühte võimalikku oskuskeeleõpetusele toetuvat mudelit käsitöökeele, peamiselt oskussõnavara korrastamiseks ja arendamiseks. Magistritöö jätkab sama uurimissunda, mis lõputöö „Kõlatehnika oskussõnavara korrastamine ja arendamine“ (2016) ja seminaritöö „Kõlatehnika sõnavara tänapäeva eesti keeles“ (2015), lähenedes käsitöökeele korrastamisele ja arendamisele ning oskussõnavara kinnitamisele ja avalikustamisele laiemalt. Töö puudutab selliste käsitöövaldkondade oskussõnavara, nagu metallikäsitöö, puidukäsitööst peamiselt palkehitus ja tekstiilikäsitööst silmuskudumine, niplamine, võrkpõime. Valdkondlik peatähelepanu on suunatud käsitöökeele üldterminitele. Terminitööd vaadeldakse käsitööteaduse terminite komisjoni töö näidetele tuginedes. Magistritöö koosneb viiest peatükist ja seitsmest lisast. Esimene peatükk tutvustab käsitöökeelt kui oskuskeelt üldisemalt, teine käsitöökeelt teaduskeelena; kolmas peatükk on mitmekeelsest oskussuhtlusest ja sõnastikest. Viimased peatükid on pühendatud praktilisele terminitööle: neljanda teemaks on terminitöö metoodika ja viienda teemaks käsitöökeele probleemid. Lisas 1 on terminikaartide (lisad 2–7) alfabeetiline sisujuht. Praktiliseks osaks on 687 terminikaarti: dokumentatsioon, kuhu on kantud töös olevad terminiettepanekud, vastuvõetud ja tagasilükatud terminid, nende definitsioon, teiskeelsed vasted, erialaspetsialistide kommentaarid, näitelaused jm asjakohane. Praktilise osa juurde kuulub Termeki terminibaasisüsteemis olev avalik terminibaas „Käsitööteaduse oskussõnad“ 2111 terminiga.
Kirivöö-mustrilised õlakatted
(TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia, 2018) Tammet, Elen; Matsin, Ave, juhendaja; Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Rahvusliku käsitöö osakond; Tartu Ülikool. Viljandi kultuuriakadeemia. Rahvuslik tekstiil; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
Lõputöö „Kirivöö-mustrilised õlakatted“ eesmärgiks oli luua kollektsioon õlakatetest, mis tutvustavad kirivöö mustreid nooremale täiskasvanute põlvkonnale igapäevases mugavas kasutuses olevate esemete – sõbade abil. Kollektsiooni kujundamisel võtan aluseks noorema generatsiooni täiskasvanud naisi, seal hulgas ise ennast, kes väärtustavad traditsioone. Inspiratsiooni kollektsiooni loomiseks andsid vöövaibad, sõbad (sh korjatud kirjaga sõba), kuid enim Äksi kihelkonna kirivööd. Esmalt uurisin nende esemeliikide kohta kirjalikke allikaid: P. Ranna „Eesti kirivööd“, L. Mälksoo 5 „Kangakudumise käsiraamat“, M. Lehis „Vööd ja paelad“, A. Voolmaa „Õlakatted – Sõbad, õlalinikud, suurrätid“, M. Kaarma ja A. Voolmaa „Eesti rahvarõivad“. Samuti tutvusin Eesti Muuseumide Veebiväravas (MuIS) pildiga museaalidega: 44 Äksi kirivööd, 7 vöövaipa ja 1 korjatud kirjaga sõba. Saadud infot analüüsisin ja kasutasin oma lõputöö kavandamiseks. Järgnevalt valisin sobivad vöökirjad töö teostamiseks ning kudusin materjali- ja tehnikatööproovid. Seejärel kavandasin ja tegin lõplikud otsused oma kollektsiooni loomiseks. Nende põhjal valmis suure tööna kolm sõba, mille alusel koostasin ka materjalide, töötundide ja hinnakalkulatsioonid. Oma tööga vastasin küsimustele: kuidas tuua rahvuslikke esemeid tänapäeva inimeseni? Kuidas kohandada kirivöö kudumise tehnikat nii, et seda saaks kasutada kirivöö-mustriliste õlakatete tootmiseks? Milline on sobivaim materjal pehmuse ja mugavuse saavutamiseks? Kas arvutitelgedel kootavad kirivööainelised õlakatted on tootearendusena mõistlik? Lõputöö käigus kohandasin kirivöötehnikat ja materjalide kasutust nii, et arvutitelgedel kootavad sõbad oleksid soojad ja pehmed ning mugavad kanda. Samuti seda, et tehnoloogiliselt oleks eseme tootmine tulevikus mõistlik. Töötundide ja muude kulude kalkulatsioonide põhjal on toote hind ka mõistlik ning unikaalse käsitööeseme kohta sihtgrupile sobilik.
Koerakarva füüsikalised omadused ja sobivus lõnga valmistamiseks
(TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia, 2024) Poska, Anneli; Matsin, Ave, juhendaja; Siimon, Hele, juhendaja; Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Kultuuripärandi loovrakendused; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
Koerakarv on maailmas üha enam populaarsust koguv mitme otstarbeline alternatiivne, loodussõbralik ning suurepäraste soojusomadustega materjali materjal mida tekib Eestis iga-aastase karvaheite käigus enam kui 5 tonni Magistritöö töös uuriti koerakarva omadusi ja sobivust masinketrusel lõnga valmistamiseks kasutades tüüpilisi tekstiilitööstuses loomsete kiududele olulisi morfomeetrilisi tunnuseid (kiu pikkust, läbimõõtu, säbarust ja säsitüüpi ning soomuste paksust) kasutades erinevaid mikroskoope. Mitmete vaadeldud tõugude karv oli kiu jämeduse ja seda katvate soomuste poolest sarnane lambavillale ning säsitüübilt angooraküüliku- või alpakavilla omale. Seega vastab mitmete tõugude (näit. Berni Alpi karjakoer, Samojeedi koer, Tiibeti mastif jne) karv masinketrusel kasutatavatele kiududele esitatavatele põhinõuetele. Praktiliste testide käigus VKA eksperimentaal-villakojas osutus koerakarva sisaldusega lõnga valmistamine võrreldes lambavillaga oluliselt ning parimaks kombinatsiooniks osutus 25% meriinovilla lisandiga 6-9 cm pikkusest koera aluskarvast lõng ketrusprotsessi tulemuslikkuse ja lõngast valmistatud esemete välimuse ja nahasõbralikkuse kogusummas.
Kõlatehnika oskussõnavara korrastamine ja arendamine
(TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia, 2016) Jaanus, Marja-Leena; Matsin, Ave, juhendaja; Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Rahvusliku käsitöö osakond; Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Rahvuslik tekstiil
Marja-Leena Jaanuse lõputöö „Kõlatehnika oskussõnavara korrastamine ja arendamine“ (2016) eesmärk on tutvustada ja analüüsida oskussõnavara väljaselgitamise, korrastamise ja arendamise ning kinnitamise protsessi, pakkudes seeläbi üht võimalust, kuidas erialast oskus-keelt arendada. Lõputöö on seminaritöö „Kõlatehnika sõnavara tänapäeva eesti keeles“ (2015) edasiarendus. Lõputöö esimene peatükk annab ülevaate kõlatehnikat puudutavatest kirjutistest, eeskätt üliõpilaste töödest. Teine peatükk on metoodikast, kolmas oskuskeeleõpetusest, mille toel erialakeelt arendada. Neljas peatükk tutvustab kõlatehnika ja käsitöö struktuuri, kus erandlikult on tähistatud kursiivkirjas kõik terminoloogiakomisjonis kinnitatud oskussõnad, et jälgida terminite mõju erialases tekstis. Viies peatükk tutvustab oskuskeele ja üldkeele erinevusi ja oskussõnavara arendamist üldiselt ning kuuendas peatükis on kõlatehnika oskussõnavara korrastamise ja arendamise töö tulemused. Lõputöö praktilise osana valmis seminaritöös esitatud suulise keele näidetele lisaks 20 kirjaliku teksti põhjal koostatud 389-st kõlatehnika oskuskeelendist koosnev loend (lisa 2) ja 75 terminikaarti (lisa 3). Igal terminil on ühtse vormiga 13-st infoväljast koosnev infokaart, kuhu on kantud: termini kohta teada olevad andmed (termin, muutevormid, sünonüümid, võõr- ja murdekeelsed vasted ja valdkonna), koostatud definitsioon, lisatud selgitused, näitelaused (suulistest ja kirjalikest allikatest) ning lisandunud märkused ja terminoloogia-komisjoni otsus. 75-st terminiettepanekust kinnitas käsitöö terminite komisjon 55, viis lükkas tagasi ja 15 suunas järgmisele koosolekule arutamiseks.
Kõlatehnika sõnavara tänapäeva eesti keeles
(TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia, 2015) Jaanus, Marja-Leena; Matsin, Ave, juhendaja; Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Rahvusliku käsitöö osakond; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Viljandi kultuuriakadeemia. Rahvuslik tekstiil
Kombineeritud pistetega tikitud pinnakirjad ja nende valmistamise töövõtted Järvamaa rahvarõivastel
(TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia, 2022) Vingisaar, Kadi; Matsin, Ave, juhendaja; Nõu, Silja, juhendaja; Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Kultuuripärandi loovrakendused; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
Magistritöö „Kombineeritud pistetega tikitud pinnakirjad ja nende valmistamise töövõtted Järvamaa rahvarõivastel“ uurib Järvamaa rahvarõivaste tikandites kasutatud kombineeritud pistetega tikitud pinnakirjade valmistamise tehnikaid. Uurimuse aluseks on Eesti muuseumides leiduvad 64 tikanditega kaunistatud Järvamaa rahvarõivaeset, mille tikandites on kasutatud 64 erinevat pinnakirja töövõtet. Uurimistöö jaguneb eessõnaks, sissejuhatuseks ja kolmekssisupeatükiks. Esimeses peatükis antakse ülevaate Järvamaa rahvarõivaste tikanditest ja tikkimismaterjalidest. Teises peatükis käsitletakse põhjalikumalt uuritud pinnakirju. Seejuures luuakse pinnakirjade tüpoloogia ja analüüsitakse valimis olevate pinnakirjade erisusi. Kolmandas peatükis keskendutakse pinnakirjade valmistamise töövõtetele ning tööjuhendite koostamise metoodikale. Töö loov-praktilise osana on koostatud metoodilised õppematerjalid kombineeritud pistetega pinnakirjade valmistamiseks.