Browsing by Author "Meister, Einar, juhendaja"

Now showing 1 - 2 of 2

Intervokaalse /l/-i kvaliteet ja palatograafia
(Tartu Ülikool, 2016) Malmi, Anton; Meister, Einar, juhendaja; Lippus, Pärtel, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Eesti ja üldkeeleteaduse instituut
The production of Estonian palatalization by Estonian a nd Russian speakers
(2022-10-31) Malmi, Anton; Lippus, Pärtel, juhendaja; Meister, Einar, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
Olen huvitatud keele väikseimatest tähenduslikest üksustest – häälikutest. Sõnad koosnevad häälikutest ja sõnadel on tähendus, mis võib kergesti muutuda, kui teha väikeseid muudatusi nende hääldusviisis. Ühte sellist muudatust nimetatakse palatalisatsiooniks ehk peenenduseks. Selle käigus muutub kaashäälikute häälduskoht sarnaseks lähedal asuva täishäälikuga. Näiteks on meil palataliseerimise tulemusel eesti keeles hulk pealtnäha sarnaseid sõnapaare nagu palk (palga) ja palk (palgi) või sulg (sulu) ning sulg (sule). Oma doktoritöös otsisin vastust küsimustele: kas kaashääliku palataliseerimine hõlmab ainult konkreetset kaashäälikut või on see osa suuremast kõne planeerimise protsessist ja millised on peamised häälduslikud tunnused, mis eesti keele palatalisatsiooni kirjeldavad? Uurisin ka seda, kuidas Eestis sündinud ja siin elavate vene keelt emakeelena kõnelejad tulevad eesti keele palatalisatsiooniga toime. Töö lähtub hüpoteesist, et see on neile problemaatiline ja tekitab kõneaktsenti. Keele omandamise teooriad ütlevad, et aktsent tekib, kuna me oleme oma häälduses mõjutatud oma emakeelest. Seetõttu on teist keelt õppides tihti vaja oma hääldust kohandada, et see vastaks õpitavale keelele. Analüüsin ka lühidalt hääldustreeningu potentsiaali palatalisatsiooni häälduse parendamisel. Tulemustest selgus, et palatalisatsiooni planeeritakse juba alates sõna algusest ning keel on juba alguses palju kõrgemas asendis. Selle põhjus on seotud kõne ökonoomsuse printsiibiga. Me üritame kulutada kõnelemisel vähe energiat ning väldime järske häälduslikke hüppeid, et kõne oleks sujuvam. Tööst selgus, et kõige suuremad muutused olid näha peamiselt konsonandile eelnevas täishäälikus, mitte palataliseeritud kaashäälikus endas. Andmetest oli ka näha, et kõneleja emakeelel on tema hääldusele tugev mõju ning see põhjustab aktsenti. Vene emakeelega kõnelejad, kes palataliseerisid eesti keele kaashäälikuid, ei hääldanud neid tihti nii nagu emakeelsed kõnelejad. Vene emakeelega kõnelejate grupis oli ka palju varieerumist – osad palataliseerisid seal, kus vaja, teised mitte. Saadud doktoritöö tulemusi võib kasutada, et anda suuniseid keeleõpetajatele ja keeleõppijatele.