Sirvi Autor "Meister, Tatjana" järgi

Nüüd näidatakse 1 - 1 1

Assessing COVID-19 risk and sequelae: the role of vaccination in modifying infection, severity, and long-term outcomes
(Tartu Ülikooli Kirjastus, 2025-11-26) Meister, Tatjana; Suija, Kadri, juhendaja; Uusküla, Anneli, juhendaja; Kalda, Ruth, juhendaja; Tartu Ülikool. Meditsiiniteaduste valdkond
COVID-19 pandeemia raputas kogu maailma ja tõi kaasa enneolematu surve tervishoiusüsteemidele. Haiguse mitmetahuline kliiniline pilt, kõrge suremus ja paljude organsüsteemide haaratus põhjustasid märkimisväärse koormuse tervishoiule, mis sundis rakendama ulatuslikke meetmeid viiruse leviku piiramiseks. COVID-19 pikaajalised tervisemõjud on alles uurimisel, kuid esialgsed andmed viitavad seostele püsivate kehaliste kaebustega ning suurenenud esmashaigestumusele südame-veresoonkonna, ainevahetus- ja närvisüsteemi haigustesse. Kolmel Eesti rahvastikupõhisel kohortuuringul põhinev uurimistöö kasutas riiklikke elektroonilisi terviseandmebaase ning selle eesmärk oli selgitada COVID-19 riski mõjutavaid tegureid ja haiguse pikaajalisi tagajärgi. Uurimistöö näitas, et nakatumisrisk oli suurem naistel ja tööealistel inimestel, samas kui kõrgem haridustase vähendas SARS-CoV-2 läbimurdeinfektsiooni tõenäosust. Haiguse raskusaste suurenes vanuse ja kaasuvate haiguste arvu kasvades, kusjuures krooniline neeruhaigus, pahaloomulised kasvajad, kardiovaskulaarsed ja metaboolsed häired avaldasid kõige tugevamat mõju. COVID-19 vastane vaktsineerimine vähendas nimetatud teguritest tulenevat riski, kuid ei kõrvaldanud seda täielikult. Dementsusega inimesi hospitaliseeriti harvem, kuigi nende surmarisk COVID-19 tõttu oli tõusnud. Vaktsiini kaitsev mõju infektsiooni eest kestis lühikest aega ning läbimurdeinfektsioonid olid sagedased, kuigi kaitse raske COVID-19 kulu eest oli märkimisväärne ning püsis vähemalt kuus. Vaktsiini tõhustusdoos pakkus olulist täiendavat kaitset. COVID-19 vastane vaktsineerimine vähendas ägedate kardiovaskulaarsete sündmuste ja surma riski pärast nakatumist, muuhulgas kerge ja mõõduka raskusastme COVID-19 puhul. Vaktsineerimise kaitsev mõju piirdus peamiselt ägeda ja varase postakuutse perioodiga ning varieerus vanuse ja soo lõikes, pakkudes suuremat kaitset naistele ning alla 70-aastastele meestele. Meeste risk oli järjepidevalt kõrgem nii ägedate COVID-19 tüsistuste kui ka postakuutsete kardiovaskulaarsete tüsistuste ja suremuse osas, viidates soospetsiifiliste tegurite olulisusele haiguse kulus ja pikaajalistes tervisemõjudes. Uurimistöö tulemused toetavad riskipõhiseid ennetusmeetmeid, tõhustatud järelevalvet haiguse põdemise järel sõltumata vaktsineerimise staatusest ning vaktsineerimise käsitlemist laiemalt kui vaid haiguse raskusekulgu modifitseerivat vahendit. Ennetusstrateegiad peavad arvestama muutuvate riskide ning haavatavate rühmadega, kelle risk ei ei pruugi vaktsineerimisega täielikult kaduda ning kellele peab olema tagatud võrdne ligipääs ravile.