Sirvi Autor "Melts, Brita" järgi

Tulemuste filtreerimiseks trükkige paar esimest tähte
Nüüd näidatakse 1 - 1 1
  • Pisipilt
    Kirje
    Kirjanduslikud omailmad ja nende autobiograafilised lätted
    (2016-10-14) Melts, Brita; Kurvet-Käosaar, Leena, juhendaja; Merilai, Arne, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond.
    Väitekiri keskendub kirjandusliku omailma kui eripärase nähtuse analüüsile ja biosemiootikast laenatud ning kirjandusteadusele kohandatud termini ’omailm’ selgitamisele, milles vilksamisi on tuginetud ka kultuuri- ja kirjandusgeograafilistele arusaamadele. Kirjanduslikku omailma võib defineerida tegelikust geograafilisest maastikust tõukuva, kuid dokumentaalset ümbruskonnakujutust subjektiivsete tõlgenduste ja väljamõeldisega põimiva mudelmaailmana, mille keskmeks on autobiograafiline (mina)tegelane. Väitekiri ei uuri niisiis mitte igasuguseid fiktiivseid maailmu, vaid kirjanduslik omailm kätkeb spetsiifilist reaalse ja väljamõeldud geograafia vaheala, mida esitatatakse küll ilukirjanduslikes teostes, ent milles ei kao side päris maastike ja kohalooliste faktidega – ning olulisim on see, et selle keskmeks olevat (mina)tegelast kujutatakse autoriga varjamatult samu biograafilisi üksikasju jagava subjektina. Nii nagu biosemiootiline omailm tähendab sihipärast ja valikuliselt moodustatud isendikeskset keskkonnakuvandit, mis ei kattu üksüheselt füüsilise tegelikkusega, kujutab ka kirjanduslik omailm kirjaniku meelte, tahete ja valikute alusel reaalsest paikkonnast loodud subjektiivset kuvandit, füüsilise ruumi ümbervermimist puhtisiklikuks mentaalseks sopikeseks, millele on sageli antud ka fiktiivne toponüüm. Kirjandusliku omailma ulatuse, tunnused ja elemendidki määrab autor oma eelistuste alusel, enamasti on selle olulisimateks komponentideks reaalselt olemasolevad ning autorile tähenduslikud kohad, millegi poolest eripärased inimesed, erinevad looduslikud elemendid, hooned, dokumentaalsed (ajaloo)sündmused, ent teoseks saanud keskkonnatõlgendustesse lülituvad ka unelused, kujutlused, faktidest võõritavad paisutused/tihendused, sihipäraselt maastikega seostatud emotsioonid, mälestused jne. Töö põhiosas on analüüsitud peamiselt nelja kirjandusliku omailma juhtumit: Karl Ristikivi Arkaadiat, Andrus Kasemaa Poeedirahu, Tõnu Õnnepalu Paradiisi ja Lauri Pilteri Airootsit.