Sirvi Autor "Merelaht, Mathias" järgi

Nüüd näidatakse 1 - 2 2

Ajateenijate teenistusse tuleku suhtumise ja teenistusmotivaatorite seos tervise ja emotsionaalse enesetunnetuse hinnangutega
(Tartu Ülikool, 2025) Merelaht, Mathias; Kasearu, Kairi, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
Käesoleva töö eesmärk oli uurida ajateenijate teenistusse panustamise motivaatorite seost ajateenistuse alguse terviseseisundi, teenistusse tuleku meelsuse ning teenistuse lõpus emotsionaalse heaoluga. Lähtudes töö eesmärgist püstitati uurimisküsimused: 1) Kuivõrd ajateenistuse alguses on teenistusse panustamise motivaatorid seotud teenistusse tuleku meelsusega? 2) Kuivõrd ajateenistusse tuleku meelsus on seotud ajateenijate tervisliku seisundiga teenistuse alguses? 3) Kas ajateenistuse alguses halvema tervisliku seisundiga ajateenijate puhul teenistusse panustamise motivaatorid muutuvad teenistuse jooksul rohkem võrreldes hea tervisliku seisundiga ajateenijatega? 4) Kuivõrd ajateenistusse panustamise motivaatorite hinnangute langus teenistuse jooksul on seotud emotsionaalse enesehinnanguga teenistuse lõpus? Esimese uurimis küsimuse vastuseks saab analüüsi tulemusel väita, et ilmneb statistiliselt oluline seos tuleku meelsuse gruppide ja motivaatorite hinnangute vahel, kuid seosed on olemuselt peamiselt mõõdukad või ühel juhul nõrk. Teise uurimisküsimuse vastuseks väidab töö, et analüüsi tulemuste alusel on võimalik väita, et esineb seos ajateenistusse tuleku meelsuse ja ajateenijate ensehinnangulise tervisliku seisundiga. Seos olemuselt on nõrk. Kolmanda uurimisküsimuse vastuseks käesolev töö väidab leitud analüüsi tulemuste alusel, et motivaatorite hinnangute langus esineb statistiliselt oluliselt rohkem ja tugevamate seostega ajateenijate seas, kes teenistuse alguses hindasid oma tervist pigem heaks Neljanda uurimisküsimuse vastuseks leiab töö, et analüüsi tulemuste põhjal, toetudes peamiselt tehtud Welchi t-testidele ja nende Coheni D väärtustele, on alust väita, et teenistuse panustamis motivaatorite hinnangute langused on statistiliselt oluliselt rohkem seotud EEK–2 gruppidega, kellel on soodumus EEK–2 kategoorias esitatud vaimse tervise probleemi tekkeks. Käesolev töö näitab, et ajateenistuse keskkonnas võiks veel detailsemalt uurida kuidas erinevad tegurid ajateenistuse mõjutavad ajateenijate tulemusi teenistuse jooksul.
Taju suunavate tõlgendusmehhanismide uurimine kaheti mõistetava näoilme kujutise tunnusjoonte praimimise läbi
(Tartu Ülikool, 2025) Merelaht, Mathias; Bachmann, Talis, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Käesoleva töö eesmärk oli uurida ambivalentse emotsionaalse ilmega näokujutise emotsiooni tõlgendust pärast eelnevat praimimist. Uurimise teostamiseks loodi kuus katset, mis jaotati erinevatesse kategooriatesse sõltuvalt praimimise meetodist, katseülesande ehitusest ja katses praimitud emotsioonist. Uuringus osales 96 katseisikut, kellest 48 olid mehed ja 48 naised. Igas katses oli sama arv mehi ja naisi. Katsed loodi PsychoPy (Peirce jt. 2019) programmiga eelnevatest pilootkatsetest lähtudes. Esimeses kahes katses, mis olid sama ülesandega osales kummaski 20 osalejat, kellest 10 olid mehed ja 10 naised. Ülejäänud katsed olid osalejate leidmise raskuste tõttu 14 osalejaga, kellest 7 olid mehed ja 7 naised. Katsete tulemusena leiti, et ambivalentse emotsionaalse ilmega näokujutise emotsiooni tõlgendus ei olnud statistiliselt oluliselt seotud eelnevalt läbitehtud praimimisega (Fisheri täpsed testid näitasid p > 0.05). Ühtlasi leiti, et hüpoteetiline paraimimisefekt ei leidnud kinnitust ei elemendi/detaili ega konfiguratsiooni praimimisel. Käesoleva töö tulemused on senini autori teada esimesed, mis on uurinud emotsiooni taju hinnanguid peale praimimist ambivalentse näokujutise läbi.