Sirvi Autor "Meus, Kaidi" järgi

Nüüd näidatakse 1 - 2 2

Kolme põlvkonna arusaamad privaatsusest andmestunud ühiskonnas
(Tartu Ülikool, 2025) Meus, Kaidi; Kalmus, Veronika, juhendaja; Siibak, Andra, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
Oma lõputöös käsitlesin meediastumist, andmestumist, platvormistumist ning platvormide kasutamisega seotud privaatsuse teemasid. Tuginedes projekti PlatFAMs (vt Opermann jt, 2025) intervjuude andmetele, uurisin, milline on intervjueeritud pereliikmete arusaam privaatsusest andmestunud ühiskonnas. Alaküsimustena uurisin, millised on pereliikmete (n=33) arusaamad omavahelise suhtluse, institutsionaalsest ning kommertslikust privaatsusest. Samuti huvitas mind see, kas lapsevanemad tunnetavad seoses platvormidel käitumisega ohtu laste privaatsusele. Tulemustest selgus suhtumine, et ohtu oma tegevustega lapsevanemad või vanavanemad lastele ei tekita. Küll aga on tekitanud jälgimisplatvormide kasutamine ebamugavaid olukordi ning tundunud äppide kasutamisel piiravana. Internetis turvalisest tegutsemisest olid intervjueeritud perekonna liikmed teadlikud ja pereliikmete vahel toimub koostöö, kui on oht privaatsusriivele. Noorimate seas leidub kõige vähem isikliku info jagamist sotsiaalmeedias, vanemate ja vanavanemate seas rohkem. Hariduse, panganduse ning tervisega seonduvate platvormide osas väga palju intervjuudest ei selgunud. Haridusäppe kasutatakse enim ning seda selleks, et lapsevanemad saaksid olla kursis koolis toimuvaga. Panganduse äppide kasutamisega ilmnes vanema põlvkonna seas kartus maksete tegemise ja rahast ilmajäämise osas. Terviseäppe kasutavad pigem keskmise põlvkonna pereliikmed ning jälgivad sealseid trende ja võrdlevad teiste liikumisharjumustega. Algoritmide olemasolust ollakse teadlikud ning pidevaid soovitusi ja reklaame tuleb kõigi kolme generatsiooni sotsiaalmeediaplatvormidel ette. Andmete kogumisest ollakse teadlikud, kuid kes ja mil viisil neid täpsemalt töötlevad, on vähem selge. Suhtumine andmekorjesse on neutraalne, aktsepteeritakse seda, et andmeid kogutakse ning see on paratamatu platvormidest osa saamiseks. Teisipidi kardetakse, et andmete jagamisega võib olla oht turvalisusele ja ei tea iial, mida kõigi andmetega teha võidakse. Käesolev magistritöö andis kvalitatiivse ülevaate: valim oli sihipärane, kuid tulemusi ei saa üldistada populatsioonile.
Teadus kõigile: kuidas muudab ühiskond teadust paremaks?
(Tartu Ülikooli raamatukogu, 2024-05-22) Lembinen, Liisi; Matsin, Ave; Suškevičs, Monika; Tilga, Kairi; Meus, Kaidi; Sipria-Mironov, Elena; Mulder, Henk; Tartu Ülikooli raamatukogu
Sündmuse kava 11.00 – 13.00 Tartu Ülikooli teadusprorektor, professor Mari Moora tervitussõnad Monika Suškevičs, Eesti Maaülikooli kaasava planeerimise kaasprofessor, "Harrastusteadus: kaasamise mudelid, praktikad ja näited" Liisi Lembinen, Tartu Ülikooli raamatukogu arendusdirektor, „LibOCS projektist - Akadeemia ja ühiskonna sidemete tugevdamine läbi avatud kodanikuteaduse Balti teadusraamatukogude toel“ Ave Matsin, Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia rahvusliku tekstiili lektor, pärandtehnoloogia õppekava programmijuht, „Kõrgkoolid kultuuripärandit hoidmas. Avatud innovatsiooni võimalused eCHOingi projekti näitel“ Kairi Tilga, Eesti Koostöö Kogu juhataja, „Kas raamatukogu päästab demokraatia?“ Kaidi Meus, Eesti Teadusagentuuri TeaMe 3.0 programmi juht, „TeaMe 3.0 programmi tegevustest“ Elena Sipria-Mironov, Tartu Ülikooli raamatukogu projektijuht, „Pick your Public Engagement Fruit“ 13.00 - 13.30 kohvipaus 13.30- 15.00 Henk Mulder, Groningeni ülikooli teadushariduse ja -kommunikatsiooni magistriprogrammi juht, „Teaduskoda - mitmekülgne võimalus avalikkuse kaasamiseks ülikoolides. Miks ja kuidas?“ - inglise keeles