Sirvi Autor "Mikk, Tiina" järgi

Nüüd näidatakse 1 - 3 3

Annak pärandvarast eseme omandamise alusena
(2010-08-16) Mikk, Tiina; Tartu Ülikool. Eraõiguse instituut; Varul, Paul, juhendaja; Liin, Urve, juhendaja
Pärimisõigus
(Sisekaitseakadeemia, 2004) Mikk, Tiina
Päritavuse kriteeriumid ja päritavuse välistamise võimalused digitaalse pärandi kontekstis e-konto näitel
(2021-12-15) Mikk, Tiina; Sein, Karin, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond
Üha suurem osa meie elust on digitaalne. See viib paratamatu küsimuseni, mis saab pilve salvestatud andmetest, e-kirjadest või suhtlusvõrgustiku sõnumitest pärast meie surma. Väitekiri keskendub esiteks küsimusele, kas e-kontod on päritavad. Osa digitaalse teenuse pakkujaid näib olevat seisukohal, et tegu on isikuga lahutamatult seotud õigusega, mis pärijale üle ei lähe; osa eelistab jätta küsimuse selgelt reguleerimata ja teeb pärija juurdepääsu kontole kunstlikult keeruliseks. Autor alustab väitekirja arutelu õigusmõiste „isikuga lahutamatult seotud“ sisustamisest. Seejärel analüüsib ta e-konto päritavust ja haakuvaid küsimusi pärimisõiguse, andmekaitseõiguse, saladuse hoidmise kohustuse ja postmortaalse isikuõiguste kaitse pinnalt. Autor järeldab, et teenusepakkujal ei ole õigust keelduda pärija taotlusest võimaldada pärandaja kontole juurdepääsu. Seda järeldust ei lükka ümber ka pärandaja suhtluspartnerite õiguste kahjustamise oht, millel töös samuti peatutakse. Väitekirja teine eesmärk on analüüsida, kas ja millistel tingimustel saab päritavuse kokkuleppel teenusepakkujaga välistada. Autor analüüsib eri teenusepakkujate tüüptingimusi ning järeldab, et lepingu päritavuse võib välistada teenusepakkujaga eraldi kokku leppides, kuid sellist kokkulepet ei saa sõlmida teenusepakkuja tüüptingimustes. E-konto päritavuse analüüs on üles ehitatud töö alguses loodud päritavuskriteeriumitele. Need lihtsustavad nii e-kontode kui ka mistahes muude õiguspositsioonide päritavuse hindamist. Töö järeldused on ülekantavad ka muu digitaalse vara pärimisele. Väitekiri analüüsib päritavust ja selle välistamise võimalusi Eesti õiguse järgi. Kuna Eesti õiguskirjanduses on selle väitekirja teemadel üksnes põgusalt sõna võetud, kasutatakse väitekirjas võrdlev-õiguslikke argumente Saksa kohtupraktikast ja õiguskirjandusest.