Sirvi Autor "Miliste, Merje" järgi

Nüüd näidatakse 1 - 1 1

Über Interaktionen von Muttersprache und anderen (Lerner-)Sprachen bei estnischen Deutsch-als-L3+n-Lernenden in der Anfangsstufe
(2010-11-29) Miliste, Merje
Väitekiri uurib saksa keele kui C- ehk kolmanda või ka D- ehk neljanda võõrkeele õppimise spetsiifikat algtasemel eestlastest keeleõppijate puhul. Teema on aktuaalne sel põhjusel, et saksa keel on omandanud Eesti Vabariigi haridusmaastikul inglise ja vene keele järel põhiliselt C-keele staatuse. Selleks, et selle võõrkeele õpetamine meie haridusasutustes toimuks parimal võimalikul viisil, s.t kaasaegselt, tõhusalt ja jätkusuutlikult, tuleb enne vastava didaktilis-metoodilise kontseptsiooni väljatöötamist kindlaks teha, kuidas eestlaste emakeel ja juba varem õpitud võõrkeeled (üldjuhul inglise ja vene) õpiteoreetiliselt ning grammatilis-leksikaalselt süntaktilisel, semantilisel ja pragmaatilisel tasandil suhestuvad õpitava saksa keele kui C- või D-keelega. Empiirilise uurimuse eksploratiivne osa keskendub õppijate (n = 33) perspektiivile sõnavara omandamisel ning keeleõppijate isiklikele kogemustele keelte vastasmõjust. Tulemused võib kokku võtta järgnevalt: saksa keele lekseemide teadlik õppimine algastmes toimub erinevatele varem õpitud keelte kombinatsioonidele vaatamata saranaselt eelnevalt õpitud võõrkeeltele põhiliselt emakeele semantilise välja abil. Teised keeled jäävad seejuures tagaplaanile ning neid kaasatakse oluliselt harvem õppeprotsessi. Samas tematiseerides keelte üldist vastasmõju, arvatakse, et saksa keelele etümoloogiliselt lähem inglise keel pakub suuremaid võimalusi ülekandeks kui soome-ugri keelkonda kuuluv emakeel või slaavi keelkonnast pärit vene keel. Eksperimentaalse osa ülesandeks oli veaanalüüsi meetodit kasutades keelte vastasmõju väljaselgitamine kirjaliku tekstiloome puhul keele eri tasanditel. Kokkuvõtvalt võib väita, et kõige arvukamalt (40%) esines keelesiseseid vigu. 26% kõrvalekalletest olid tagasi viidavad katseisikute inglise keele ning 25% emakeele mõjule. 6% vigade puhul oli tegemist kombineeritud interlingvaalse interferentsiga. Õppijate vene keele oskus seevastu mõjutab vigade produktsiooni õpitavas saksa keeles vaid õige vähesel määral. Lisaks selgus emakeelest ja inglise keelest pärit interferentsivigade jaotumise lähemal analüüsil, et nende keelte mõju avaldub erinevalt: semantiline ülekanne pärineb enamasti emakeelest, leksikaalne ülekanne seevastu inglise keelest. Grammatika kontekstis võib emakeelest rääkida kui peegelduskeelest, samas kui inglise keel esineb eestlastel saksa keele õppimise algastmes nii allik- kui ka peegelduskeele rollis. Lõpetuseks vaadeldakse nelja teoreetilist, mitme võõrkeele õppimist käsitlevat mudelit käesoleva empiirilise uurimuse tulemuste valguses ning esitletakse kogu tööprotsessi tulemusena valminud mitmedimensioonilist dünaamilist keeleõppe mudelit.