Sirvi Autor "Moks, Epp, juhendaja" järgi

Nüüd näidatakse 1 - 9 9

Alaria alata nakkus säilitusperemeestel Eestis
(Tartu Ülikool, 2015-07-20) Käbin, Triin; Oja, Ragne, juhendaja; Moks, Epp, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja tehnoloogiateaduskond; Tartu Ülikool. Zooloogia osakond
Domesticated and wild mammals as reservoirs for zoonotic helminth parasites in Estonia
(2022-07-07) Tull, Ants; Saarma, Urmas, juhendaja; Moks, Epp, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Lemmikloomade ja inimese vaheline side on tänapäeval kujunenud enneolematult sotsiaalseks. Enamik suhtub koertesse-kassidesse nagu pereliikmesse, kellega jagatakse eluruumi ja toitu, paraku jagatakse ka samu patogeene, näiteks zoonootilisi siseparasiite, kes levivad ulukitelt (nt punarebane, šaakal, hunt) looduses hulkuvatele lemmikloomadele ja edasi inimesele. Käesoleva töö eesmärk oli uurida metsloomade ja kasside-koertega levivaid nugilisi maa- ja linnakeskkonnas ning nende peamisi levikuteid mõjutavaid tegureid. Hinnati, kui suur osa loomadest on nakatunud ning milliseid (zoonootilisi) siseparasiite esineb. Lisaks võrreldi linna- ja maakasside ning koerte parasitofaunat, samuti selle kattuvust koertel ja ulukkiskjalistel ning vaadeldi toitumise mõju nakkusele. Selgus, et Eestis on nakkusrisk nugilistega madalaim suurlinnades, suurem väikelinnades ning suurim nakkusrisk on maapiirkondades. Leiti, et lemmik- ja metsloomad on suurel määral nakatunud zoonootiliste helmintidega (paelussid, solkmed). Maapiirkonna koerad olid üheksa korda enam nakatunud parasiitidega kui linnakoerad, ja neil oli ka suur nugiliste kattuvus ulukkoerlastega, eriti šaakaliga. Varjupaiga kassidest olid nakatunud 50% – riskirühmas olid noored ja koduootel kassid, kes olid nakatunud ohtliku kassisolkmega. Erinevate kiskjaliste nakatumisel mängib olulist rolli söödav toit (närilised, toores ulukiliha). Kokkuvõtvalt selgus, et lemmik- ja metsloomad on zoonootiliste siseparasiitide levitajad ja nakatutakse eelkõige loodusest püütud toidust või pinnase kaudu, mis on saastunud parasiidi munadega. Kõrge nakkuse tõttu on oht, et ulukitelt levivad zoonootilised siseparasiidid koduloomadele, neilt edasi inimesele – seda ohtu on senini alahinnatud. Seega on mõistlik parasiteerituse vähendamiseks piirata hulkuvate lemmikloomade juurdepääsu looduslikele aladele, kuid nakatumise korral määrata parasiidiliik ja seejärel konkreetne ravi.
Echinococcus multilocularis and other zoonotic parasites in Estonian canids
(2016-05-09) Laurimaa, Leidi; Saarma, Urmas, juhendaja; Moks, Epp, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond.
Zoonootilised parasiidid on jätkuvalt ohuks inimeste tervisele mitte ainult arengumaades vaid ka mujal, sh. Euroopa riikides. Inimene võib selliste haigustekitajatega nakatuda otsese kokkupuute teel nakatunud loomaga või tarbides parasiidi nakkusvõimeliste arengujärkudega saastunud vett ja toiduaineid. Kõige ohtlikumaks loomadelt inimestele kanduvaks parasiidiks võib pidada alveokokk-paelussi (Echinococcus multilocularis), kelle lõpp-peremeesteks on Euroopas põhiliselt punarebane ja väiksemal määral ka kährikkoer, kuid nakatuda võivad ka koerad ja kassid. Euroopas viimastel aastakümnetel järsult tõusnud arvukuse tõttu on rebased asunud elama ka inimasulatesse, tuues sinna kaasa ohtlikud parasiidid. Käesoleva töö peamiseks eesmärgiks oli uurida alveokokk-paelussi esinemist Eesti koerlastel nii linnas kui maal. Lisaks uurisime rebaste ja kährikkoerte üldist parasitofaunat. Linnaloomade uurimiseks töötasime välja uue väga tundliku mitte-invasiivse molekulaarse meetodi, mis võimaldab määrata nii peremehe kui ka ehhinokoki liigi väljaheiteproovist. Tulemustest selgus, et kuigi rebaste ja kährikkoerte üldine parasitofauna on paljuski sarnane, siis inimesele eluohtliku alveokokk-paelussi nakkus oli rebastel oluliselt kõrgem (31,5 %) kui kährikkoertel (1,6 %), kellel diagnoositi see paeluss Eestis esmakordselt. Ligi 20-kordne erinevus kahe peremehe nakatumises on tingitud nende erinevatest toidueelistustest, eelkõige nende võimest püüda närilisi, kes on alveokokk-paelussi vaheperemeesteks. Tartu linnast korjatud väljaheiteproovide analüüsil uue metoodikaga leidsime, et 7,1 % rebaseproovidest olid nakatunud alveokokk-paelussi munadega. Koeraproovide analüüs näitas, et neist 2,2 % oli nakatunud sama perekonna teise inimestki nakatava liigi, põistang-paelussiga (E. granulosus). Kokkuvõttes võib öelda, et oma kõrge arvukuse tõttu võib nii rebaseid kui ka kährikkoeri pidada olulisteks zoonootiliste parasiitide levitajateks Eestis.
Kiskjalistega levivad ohtlikud parasiidid linnades ja probleemid nende identifitseerimisel
(Tartu Ülikool, 2016) Kalve, Kärt; Saarma, Urmas, juhendaja; Moks, Epp, juhendaja; Tull, Ants, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja tehnoloogiateaduskond; Tartu Ülikool. Zoloogia osakond
Koertega (Canis lupus familiaris) levivad siseparasiidid Eesti linnades
(Tartu Ülikool, 2015-07-21) Tull, Ants; Moks, Epp, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja tehnoloogiateaduskond; Tartu Ülikool. Zooloogia osakond
Metsnugise (Martes martes) parasitofauna Eestis
(Tartu Ülikool, 2016) Kastein, Camilla; Moks, Epp, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja tehnoloogiateaduskond; Tartu Ülikool. Zooloogia osakond
Põdra (Alces alces) endoparasiidid Euroopas
(Tartu Ülikool, 2018) Veerme, Kristel Ceccill; Valdmann, Harri, juhendaja; Moks, Epp, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Zoloogia osakond
Punarebase (Vulpes vulpes) arvukus ja seda mõjutavad tegurid
(Türi : Tartu Ülikooli Türi kolledž, 2010) Huugen, Ave; Moks, Epp, juhendaja; Männil, Peep, juhendaja
Süüdiklesta (Sarcoptes scabiei) süstemaatika ja spetsialiseerumine peremeesorganismile
(Tartu Ülikool, 2013) Tull, Ants; Moks, Epp, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja tehnoloogiateaduskond; Tartu Ülikool. Zooloogia osakond