Sirvi Autor "Moorats, Kristel" järgi

Nüüd näidatakse 1 - 2 2

Autoritaarne juhtimine ja rahvusidentiteet autoritaarsete režiimide riigipeade uusaastakõnedes: Xi Jinpingi ja Vladimir Putini 2013-2022 kõnede võrdlev analüüs
(Tartu Ülikool, 2023) Moorats, Kristel; Kilp, Alar, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Johan Skytte poliitikauuringute instituut
Käesolev uurimustöö üritab vastust leida küsimusele, kas autoritaarseid riigivalitsejaid seob mingi ühine muutuja või arusaam, mille kohaselt nad poliitikat ajavad. Selleks on valitud Vladimir Putini ja Xi Jinpingi uusaasta tervituskõned aastast 2013-2022, need kodeeritud pidades silmas autoritaarset juhtimisstiili ja rahvusidentiteeti ning koostatud tulemuste põhjal temaatiline analüüs. Presidentide uusaasta kõned leidavad aset igal aastal, kus riigipea pöördumine on suunatud otse rahvale (Barkoff 2022:13). See teeb sellest kõneliigist ühe kõige järjepidevama ning ka populaarsema kõne riigis, mistõttu võib sealt leida vähem kommertslikku suhtumist, rahvusest tulenevaid eripärasid ning kavatsusi, mida suuremal arreenil ei propageerita (Barkoff 2022:13). Sellest tulenevalt analüüsib käesolev töö Venemaa Föderatsiooni presidendi Vladimir Putini ja Hiina Rahvavabariigi presidendi Xi Jinpingi uusaasta tervituskõnesid eesmärgiga tuvastada kõnedest autoritaarset juhtimist ja rahvusidentiteeti. Analüüs põhineb kodeeritud kõnedest ning nende temaatilisest analüüsist kõnelejate vahel. Käesolev töö loodab tuua selgust tuvastamaks autoritaarseid juhte ning seda, kuidas on selle algeid võimalik tuvastada juhtide enda väljaöeldust. Samuti heidab see töö valgust sellele, kuidas on autoritaarse juhtimise juures võimalik tagada nii lojaalne rahvas nagu Venemaa Föderatsioonis ja Hiina Rahvavabariigis, tuvastades rahvusidentiteeti kõnelejate väljaöeldus.
A gender analysis of wartime action proposals in the case of Ukraine: discourse on existing speeches since the full-scale invasion
(Tartu Ülikool, 2025) Moorats, Kristel; Kursani, Shpend, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Johan Skytte poliitikauuringute instituut
This thesis examines the role of gender in shaping wartime action proposals offered in response to the full-scale Russian invasion of Ukraine. Grounded in feminist peace research and discourse analysis, the research investigates whether and how the wartime prescriptions articulated by male and female political actors and commentators differ across five countries: France, Germany, the United Kingdom, the United States, and Estonia. Drawing on speeches and public commentary from twenty individuals, equally divided by gender, the analysis identifies thematic binaries such as war prescriptions versus peace prescriptions, military versus non-military approaches, and justice versus human life valuations. The findings suggest that gender does influence discourse, with women more frequently emphasizing the broader consequences of war, such as human suffering and long-term social impacts, while men more often focus on strategic goals. However, this division is not absolute, and instances of similarities emerged across contexts. The research also situates its inquiry within the broader framework of United Nations Security Council Resolution 1325, which advocates for women’s meaningful inclusion in conflict and peace processes. Ultimately, the thesis argues for the necessity of integrating gendered perspectives into international relations and conflict resolution, not only as a matter of equity but as a pathway toward more comprehensive and sustainable peacebuilding efforts.