Sirvi Autor "Mooses, Veronika" järgi
Nüüd näidatakse 1 - 9 9
- Tulemused lehekülje kohta
- Sorteerimisvalikud
listelement.badge.dso-type Kirje , Asukoha ja lojaalsuse mõju ostukoha valikule: Veeriku Selveri juhtumiuuring(Tartu Ülikool, 2017) Kesküla, Kristin; Mooses, Veronika; Tartu Ülikool. Geograafia osakond; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkondlistelement.badge.dso-type Kirje , Comparing activity-space based segregation methods: a study with GPS data(Tartu Ülikool, 2020) Ortiz Gavela, Eliana Solange; Silm, Siiri; Mooses, Veronika; Tartu Ülikool. Geograafia osakond; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkondlistelement.badge.dso-type Kirje , Eesti- ja venekeelsete inimeste tegevuskohtade võrgustike piirkonnad(Tartu Ülikool, 2018) Tominga, Ago; Silm, Siiri; Mooses, Veronika; Tartu Ülikool. Geograafia osakond; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkondlistelement.badge.dso-type Kirje , Elanike nägemus targa linna arendamisest SmartEnCity Tartu pilootala näitel(Tartu Ülikool, 2018) Loose, Henri; Kamenjuk, Pilleriine; Mooses, Veronika; Tartu Ülikool. Geograafia osakond; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkondlistelement.badge.dso-type Kirje , Ethnic segregation in out-of-home non-employment activity locations during public and national holidays: a study with mobile phone data(Tartu Ülikool, 2014-08-07) Mooses, Veronika; Ahas, Rein, juhendaja; Silm, Siiri, juhendaja; University of Tartu. Department of Geography; University of Tartu. Faculty of Science and Technologylistelement.badge.dso-type Kirje , Measuring residential segregation using spatial metrics in Berlin(Tartu Ülikool, 2023) Garcia Estevez, Raul; Uuemaa, Evelyn; Mooses, Veronika; Tartu Ülikool. Geograafia osakond; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkondlistelement.badge.dso-type Kirje , Measuring urban connectivity using bike-share data: network analysis approach(Tartu Ülikool, 2021) Zubair, Muhammad Hamza; Mooses, Veronika; Silm, Siiri; Tartu Ülikool. Geograafia osakond; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkondlistelement.badge.dso-type Kirje , Suurürituse parkimise analüüs Metallica kontserdi näitel(Tartu Ülikool, 2021) Ainjärv, Ines; Mooses, Veronika; Tartu Ülikool. Geograafia osakond; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkondlistelement.badge.dso-type Kirje , Towards a more comprehensive understanding of ethnic segregation: activity space and the vicious circle of segregation(2021-05-05) Mooses, Veronika; Silm, Siiri, juhendaja; Ahas, Rein, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkondRahvusrühmade ruumiline eraldatus ehk segregatsioon on teema, mis on sotsiaalteadlaste ja geograafide huviorbiidis olnud alates XX sajandi esimesest poolest. Hoolimata erinevatest meetmetest ja integratsioonipoliitikatest, on segregatsioon paljudes Euroopa linnades kahanemise asemel hoopis tõusnud, sealhulgas ka Eestis. Kui varasemalt keskenduti erinevate rahvusrühmade elukohtade paiknemisele, siis uute segregatsiooniteooriate ja andmeallikate valguses püütakse protsessi mõista komplekssemalt, hõlmates inimese kõiki tegevuskohti (kogu tegevusruumi). Käesoleva doktoritöö eesmärk on ruumilist eraldatust paremini mõista, analüüsides eestikeelse enamusrahvuse ja venekeelse vähemusrahvuse suhtluskeele, sotsiaalvõrgustike ja tegevusruumi vahelisi seoseid. Töös on kasutatud passiivse mobiilpositsioneerimise andmeid aastatest 2007-2016. Passiivse mobiilpositsioneerimise andmed on anonüümsed inimeste kõnetoimingute asukohaandmed mobiilsidemasti täpsusega. Töö tulemused näitasid, et etniline segregatsioon eesti ja vene keelsete inimeste vahel on Tallinnas suurim elukohas, keskmine töökohas ja madal teistes tegevuskohtades, mis asuvad väljaspool elu- ja töökohta. Ruumiline eraldatus on suurim nooremates vanusegruppides. Eestikeelsete inimeste tegevusruum on Eestis ulatuslikum kui vene keele kõnelejatel, ent välismaale reisivad vene keele kõnelejad rohkem. Töö näitas, et erinevate keelegruppide ruumikasutus on tihedalt seotud ka sotsiaalsete võrgustikega. Näiteks pühade ajal ruumiline eraldatus kasvab, eriti väljaspool Tallinna, mil vene keele kõnelejad liiguvad piirkondadesse, kus elab rohkem vene rahvusest inimesi. Tööst tulenevalt võiks rahvuste või keelegruppide üleste sidemete tekkimist pidada oluliseks hoovaks segregatsiooni nõiaringi katkestamiseks ja integratsiooni edendamiseks, mida omakorda soodustab ühtses Eesti koolisüsteemis õppimine.