Sirvi Autor "Muru, Merilyn" järgi

Nüüd näidatakse 1 - 3 3

Eestikeelsete 4–5-aastaste laste morfoloogia kasutus
(Tartu Ülikool, 2017) Muru, Merilyn; Vihman, Virve-Anneli, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Eesti ja üldkeeleteaduse instituut
Longituudsed seosed laste sõnavara, kõne arengu ja jutustamisoskuse vahel eelkoolieas
(Tartu Ülikool, 2025) Muru, Merilyn; Tulviste, Tiia, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Käesoleva magistritöö eesmärgiks oli uurida longituudselt, kuidas on seotud 3–5,5-aastaste laste sõnavara suurus, kõne areng ning jutustamisoskus ja jutustustest arusaamine. Andmeid koguti kolmel ajahetkel (vanuses 3;0, 4;0 ja 5;6) kümnelt Eesti lapselt (neli poissi ja kuus tüdrukut), kasutades ECDI-III küsimustikku, Uut Reynelli Kõnearengu Testi (NRDLS-4) ning MAINi pildiseeriaid. Leiti seosed varase sõnavara, kõne arengu testi ja narratiivide vahel. Tulemused näitavad, et 3-aastaselt mõõdetud sõnavara on tugevas positiivses seoses nii 4- kui ka 5,5-aastaste laste produktiivse kõnega, aga ka 5,5-aastaste jutustustest arusaamisega. Olulised seosed ilmnesid ka 3- ja 4-aastaste retseptiivse ning 4- ja 5-aastaste produktiivse kõne ja 5,5-aastaste jutustustest arusaamise vahel. Kuigi tüdrukud said keskmiselt kõrgemaid tulemusi kui poisid, ei olnud erinevused statistiliselt olulised. Mõne näitaja puhul ilmnes vanemate haridustaseme mõju laste keeleoskustele, kus mitmel juhul olid ootamatult paremad tulemused madalama haridustasemega vanemate lastel. Töö rõhutab varase kõne arengu olulisust ning viitab vajadusele jätkata uuringuid suuremate valimitega.
Varane sõnavara ja hilisemad lingvistilised võimed
(Tartu Ülikool, 2017) Muru, Merilyn; Tulviste, Tiia, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Käesoleva töö eesmärgiks oli uurida 21-26 kuu vanuste laste (N=23) MacArthuri Suhtlemise Arengu testiga saadud sõnavara seost jutustamisoskusega 5-6-aastasena (tüdrukuid 18, poisse 5). Jutustamisoskuse hindamiseks kasutati kahte narratiivi: personaalset narratiivi lapse eelmisest nädalavahetusest ja MAIN-i pildiseeria „Linnupojad“ järgi jutustamine, mille olulisteks näitajateks olid sõnade koguarv ja sõnavormid. Töös vaadati mõlema narratiivi mikrostruktuuri, lindude narratiivi ülesehitust ehk makrostruktuuri ning nädalavahetuse puhul seda, kellest laps räägib. Lisaks uuriti lapsi Uue Reynelli Kõnearengu Testiga (NRDLS). Tulemused kinnitasid osaliselt hüpoteesi, et personaalsed narratiivid ning pildiseeriate järgi jutustamise oskuse tulemused on omavahel positiivses korrelatsioonis. Leiti, et kõige suurem mõõdukas seos on lindude narratiivi sõnavormidel nädalavahetuse sõnade koguarvu (r = 0.55, p<.01) ning nädalavahetuse mikrostruktuuriga (r = 0.54, p<.01). Põhihüpotees, et varane sõnavara ennustab hilisemat jutustamisoskust, kinnitust ei leidnud. Laste sõnavaras ja jutustamisoskuses olid suured individuaalsed erinevused.