Browsing by Author "Must, Karl"

Filter results by typing the first few letters
Now showing 1 - 3 of 3
  • Thumbnail Image
    Item
    Afektiivse tõlgenduse kognitiivsed mehhanismid: silmaliigutuste analüüs
    (2022) Must, Karl; Uusberg, Andero; Uusberg, Helen; Naar, Richard; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond
  • Thumbnail Image
    Item
    Ajateenijate tegevteenistusse siirdumist kujundavad sotsiaalmajanduslikud tegurid
    (Tartu Ülikool, 2021) Must, Karl; Kasearu, Kairi, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
  • Thumbnail Image
    Item
    Teadveloleku kui püsiomaduse seosed emotsionaalse reaktiivsuse objektiivsete markeritega: muutused LPP amplituudis, naha elektrijuhtivuses ja kulmukortsutaja lihase aktiivsuses
    (Tartu Ülikool, 2020) Must, Karl; Uusberg, Helen, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
    Käesoleva uurimistöö eesmärk oli vaadata teadveloleku kui püsiomaduse seoseid emotsionaalse reaktiivsusega. Seoste hindamiseks vaatasid sada inimest neutraalseid, madala intensiivsusega ja kõrge intensiivsusega negatiivseid pilte, mille eesmärk oli tekitada emotsionaalset reaktsiooni. Emotsionaalset reaktsiooni hinnati objektiivsete markeritega – hiline positiivne potentsiaal (LPP), kulmukortsutaja lihase aktiivsus, naha elektrijuhtivuse vastus. Täiendavalt hinnati subjektiivset negatiivset afekti. Teadveloleku konstrukti hindasid kaks skaalat – Mindful Tähelepanu ja Teadlikkuse Skaala (MAAS) ja Viie Faktorilise Teadveloleku Skaala (FFMQ). Tulemused näitasid, et kõrgema teadveloleku skooriga katseisikutel on LPP vastus madalam kõrge intensiivsusega negatiivsetele stiimulitele ning samuti raporteerisid nad madalamat subjektiivset negatiivset afekti. Kulmukortsutaja lihase aktiivsuse ja naha elektrijuhtivuse vastus ei olnud pildikategooriate lõikes olulises seoses teadveloleku püsiomadusega. Järeldati, et teadveloleku püsiomadus on seotud madalama emotsionaalse reaktiivsusega eelkõige vähenenud negatiivse subjektiivse tunde ja negatiivse info tähelepanulise eelistöötluse kaudu.