Andmebaasi logo
Valdkonnad ja kollektsioonid
Kogu ADA
Eesti
English
Deutsch
  1. Esileht
  2. Sirvi autori järgi

Sirvi Autor "Nefedova, Alexandra" järgi

Tulemuste filtreerimiseks trükkige paar esimest tähte
Nüüd näidatakse 1 - 1 1
  • Tulemused lehekülje kohta
  • Sorteerimisvalikud
  • Laen...
    Pisipilt
    listelement.badge.dso-type Kirje ,
    Oxide nanostructures as antiviral coatings for textiles
    (Tartu Ülikooli Kirjastus, 2025-10-17) Nefedova, Alexandra; Ivask, Angela, juhendaja; Vanetsev, Alexander, juhendaja; Kisand, Vambola, juhendaja; Loodus- ja täppisteaduste valdkond
    Viimaste aastate kogemused on näidanud, et viirusnakkustel võivad olla tõsised meditsiinilised ja sotsiaalmajanduslikud tagajärjed. Viirused võivad edasi kanduda erinevatel viisidel: otsese kontakti teel, saastunud objektide kaudu või aerosoolipiiskade koostises. Käesolev uuring keskendus viiruse edasikandumisele saastunud puutepindade kaudu ning töö eesmärgiks oli välja pakkuda sobiv viirusvastane töötlus tekstiilidele sellise leviku takistamiseks. Antimikroobsete tekstiilide arendamine on oluline, kuna pehmeid pindu on suhteliselt raske puhastada, ent samal ajal võivad viirused neil püsima jääda päevadeks, isegi nädalateks. Viirusvastastel tekstiilidel on märkimisväärne rakenduspotentsiaal mitmetes valdkondades, nt. tervishoius, toidutööstuses, ühiskasutatavates ruumides. Antiviraalsete tekstiilikatte loomiseks kasutati oksiidseid nanomaterjale – tseeriumoksiidi (CeO₂) ning kvaternaarse ammooniumühendiga (CTAB) töödeldud poorset ränidioksiidi SiO₂. Tekstiilide viirusvastast toimet hinnati päriselu rakendusi imiteerivates tingimustes, kus viirust kanti pinnale inimtekkelisi aerosoole matkivates väikestes tilkades. Töö tulemused näitasid, et kuigi nano-CeO₂ toimis üsna efektiivse antiviraalse materjalina kolloidses vormis, kadus selle aktiivsus pärast tekstiilile kandmist. SiO₂-CTAB nanokonteinerid omasid aga viirusvastast aktiivsust nii kolloidides kui ka tekstiili pinnal. Selle põhjuseks võis olla SiO₂ pooridesse lukustunud vesi, mis viiruse ja tekstiili kontakti võimaldas. Tekstiilipindadel näitas tugevat viirusvastast toimet ka vasknitraat, kuid kokkupuutel veega eemaldus see peaaegu täielikult töödeldud pinnalt. Meie uuring tõi esile asjaolu, et antiviraalse efekti saavutamiseks on tekstiilipinnal vajalik teatud niiskustase ning viirusvastase materjali stabiilsus. Töös uuritud materjalidest vastasid eelkirjeldatud nõutele ainult CTAB-ga täidetud SiO₂ nanokonteinerid ning seda materjali võiks kaaluda edaspidi antiviraalsete katete loomisel.

DSpace tarkvara autoriõigus © 2002-2025 LYRASIS

  • Teavituste seaded
  • Saada tagasisidet