Sirvi Autor "Nielsen, Kristian Lau" järgi
Nüüd näidatakse 1 - 5 5
- Tulemused lehekülje kohta
- Sorteerimisvalikud
Kirje Future perspectives of the EU(2011-12-20) Veebel, Viljar; Nielsen, Kristian LauKirje How the EU came to be? (history of the EU)(2011-12-20) Veebel, Viljar; Nielsen, Kristian LauKirje How the EU functions - (decisionmaking and institutions of the EU)(2011-12-20) Veebel, Viljar; Nielsen, Kristian LauKirje Policies and competences of the EU(2011-12-20) Veebel, Viljar; Nielsen, Kristian LauKirje Soft power Europe: the lesser contradiction in terms and practices(2016-05-13) Nielsen, Kristian Lau; Berg, Eiki, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond.Käesolev väitekiri arutleb Euroopa Liidu pehme jõu avalduste üle teoorias ja praktikas. Autor distantseerub teadlikult dominantsetest paradigmadest EL-i välispoliitika uurimisel. Nii „tsiviiljõu Euroopa“ kui „normatiivse jõu Euroopa“ seletuslikud mudelid olid enamjaolt elujõulistena kasutusel 1970. aastate algusest kuni 2000. aastate esimese pooleni. Need mõlemad käsitlused sündisid tagasivaatelisena Euroopa integratsioonile ja on seetõttu läbi aegade olnud teaduslikus mõttes inspiratsiooniallikaks paljudele. Samas ei saa mööda minna kitsaskohtadest ja kriitikast eeltoodud käsitluste aadressil. Nimelt, mitte kummagil neist pole ette näidata tõsist teoreetilist ja empiirilist alusmaterjali. Samuti ei ole need käsitlused jõudnud juurduda väljapoole Euroopa integratsioonialaseid uuringuid. Seevastu on pehme jõu käsitlus jäänud teenimatult varju selles uurimisvaldkonnas. Selle väitekirja keskse teesi kohaselt muutuvad EL-i välispoliitika üksikasjad märksa arusaadavamaks siis, kui loobutakse varasematest eksklussiivsetest, ainult EL-i integratsiooni puudutavatest seletusviisidest laiemalt tunnustust leidnud rahvusvaheliste suhete alaste teoreetiliste käsitluste kasuks. Sellisest vaatenurgast lähtuvalt on EL-l olemas pehme jõu omadused ja võimekus neid omadusi praktikas realiseerida. Pehme jõu omadused avalduvad toimija kultuuris, väärtushinnangutes ja poliitikates. Et neid mittematerjaalseid omadusi ”võimendada” ja praktikas maksma panna, peavad need muutuma atraktiivseteks neile, kellele soovitakse mõju avaldada. Iga toimija rahvusvahelisel areenil omab erinevas koguses ja kombinatsioonis teiste mõjutamiseks vajalikke mõjuvahendeid. Nii saab EL-i välispoliitilist võimekust käsitleda läbi materjaalsete (loe: sõjaliste) ja mittematerjaalsete (loe: kultuur ja väärtushinnangud) mõjuvahendite avaldumiste ja atraktiivsuse prisma. Autor kaitseb seisukohta, et pehme jõu käsitlus sobib paremini EL-i välispoliitika mõtestamiseks võrreldes konkureerivate alternatiividega, milleks on „tsiviiljõu Euroopa” ja „normatiivse jõu Euroopa“ käsitlused, sest erinevalt ideaalist (milline peaks olema EL toimijana rahvusvahelistes suhetes) on põhjust vaadata tegelikkusele otsa (mis laadi jõuga on EL-i puhul tegemist ja mis on EL-i võimekus ennast rahvusvahelistes suhetes teostada). Väitekiri tugineb neljale eelretsenseeritud artiklile, mis avaldatud ajavahemikul 2009-2016 rahvusvahelise levikuga teadusajakirjades. Sissejuhatav peatükk tutvustab teoreetilisi ja metodoloogilisi aspekte EL-i olemuse mõistmisel rahvusvaheliste suhete toimijana. Väitekirja koondatud artiklitest esimene arutleb EL-i pehme jõu olemuse seostest võimekuse-ootuste lõhega. Teises artiklis uuritakse EL-i Idapartnerluse programmi eduväljavaateid pehme jõu funktsioneerimisel. Kolmandas artiklis analüüsitakse valitsusväliste organisatsioonide agentsust EL-i välispoliitika toimijatena. Neljas artikkel vastandab Venemaa pehme jõu avaldumised EL-i omale ja demonstreerib selle vähest atraktiivsust Eestis. Väitekiri on sätestatud, miks pehme jõu mõiste pakub paljulubava võimalusi edasisteks uuringuteks kui väsinud mõisted tsiviil- ja normatiivse võimu. See mahutab suurema selgitava potentsiaali, ja see peaks ka suurem kasutamine uuring ELi välispoliitika.