Sirvi Autor "Nirgi, Triine" järgi

Nüüd näidatakse 1 - 1 1

Holocene relative shore-level changes and geoarchaeology of the prehistoric sites in western Estonia
(2020-10-16) Nirgi, Triine; Rosentau, Alar, juhendaja; Hang, Tiit, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Töö eesmärgiks on täpsustada Läänemere veetaseme ajalugu Pärnu, Hiiumaa ja Saaremaa näitel ning rekonstrueerida nende alade paleogeograafiat, et kirjeldada keskkonnamuutuste mõju esiajaloolisele rannasidusale asustusele. Uuring kombineerib geoloogilisi ja arheoloogilisi uuringumeetodeid geoinformaatika meetoditega. Koostati uued Läänemere veetaseme muutumise mustrit kirjeldavat veekõverat, mille võrdlemine võimaldab hinnata piirkondlikke erinevusi muutuste ajas ja ulatuses, aga prognoosida ka tuleviku veetaset. Eelkõige saadi uudseid tulemusi Holotseeni madalaveeliste perioodide veetasemete ja Hilis-Holotseeni veetaseme languse mustri kohta, mis täiustavad varasemaid tõlgendusi rannikuasustuse paiknemise kohta. Näiteks paigutuvad Eesti vanimad kiviaegsed asulapaigad, Pulli ning Sindi-Lodja I ja II, rannajoonest varem eeldatust kaugemale – need võisid olla püsiasulad, kust mindi kalastusperioodil rannikul asuvasse ajutisse laagrisse, mis uute andmete valguses võisid paikneda tänase Pärnu lahe põhjas veel uurimata paleomaastikel. Rekonstruktsioonist nähtub, et Hiiumaal eelistati elada tollase Kõpu saare kagurannikul, kuid asulapaiku on teada ka tollase Kõivasoo järve kaldalt, millest tänaseks on saanud raba. Kui vanemad Kõpu kaguranniku asulakohad asuvad üha madalamal kõrgusel, ilmestades taanduva rannajoonega kaasa liikumist, siis noorema nöörkeraamika ja varase metalliaja asulakohad jäid rannajoonest juba oluliselt kaugemale, sest maaharimise levides ei olnud mere lähedus enam nii oluline. Pronksi- ja Viikingiajal oli meri eelkõige kaubaveo- ja rändetee: Läänemeri koos seda ümbritsevate jõgede, järvede ja väinadega (sh kunagine Salme väin) oli osa põhilisest kaubateest. Kuigi jääajajärgne maakerge on pisut aeglustumas, on see hetkel piisav, et suhteline veetase Eestis langeks. Samas on ka piirkondi, nt Pärnumaal, kus maakerge ei suuda enam tasakaalustada globaalset veetaseme tõusu, mistõttu on viimase 100 aasta jooksul seal suhteline meretase tõusnud.