Sirvi Autor "Noorma, Mart, juhendaja" järgi

Nüüd näidatakse 1 - 12 12

Arvutimängul põhinev füüsika aktiivõppekomplekt gümnaasiumiastme füüsika II kursuse kinemaatika ja dünaamika osa käsitlemiseks
(Tartu Ülikool, 2013) Väljaots, Mihkel; Lätt, Heli, juhendaja; Noorma, Mart, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Haridusteaduste instituut
Design and characterisation of subsystems and software for ESTCube-1 nanosatellite
(2019-07-04) Sünter, Indrek; Noorma, Mart, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Elektrilise päikesepurje tehnoloogia võimaldaks kosmosesondidel navigeerida planeetidevahelises ruumis ilma kütuseta, kasutades vaid päikesetuult ja elektrienergiat. Küll aga on tehnoloogiliselt keerukas päikesepurje purjetraadi väljakerimine, mis eeldab kosmosesondi pöörlemapanekut. 2013. aasta 7. mail maalähedasele orbiidile läkitatud tudengisatelliit ESTCube-1 oli esimene satelliit elektrilise päikesepurje katsetusmooduliga. Satelliit seati edukalt vajaliku pöörlemiskiirusega pöörlema, kuid purje väljakerimine ebaõnnestus mehaanilise tõrke tõttu katsetusmooduli motoriseeritud purjepoolis. ESTCube-1 pöörlemapanekut ja päikesepurje katsetusmooduli juhtimist võimaldasid satelliidi pardaarvuti ja seda ümbritsevad liidesed, mille arendamise ja valideerimise tulemustele keskendub antud väitekiri. Pardaarvuti kogus mõõdiseid satelliidi asendi anduritelt, juhtis magnetmähiseid ning lülitas missioonilasti purjepooli mootorit, purjepooli kõrgepinge toiteplokki ja elektronkiirgureid. Lisaks vahendas pardaarvuti pilte pardakaamerast ning salvestas mõõtmistulemusi satelliidi alamsüsteemidelt et need hiljem maajaamale edastada. Satelliidi kaheaastase eluea jooksul ei täheldatud missioonikriitilisi tõrkeid pardaarvuti ega selle liideste töös. ESTCube-1 missioon aitas edukalt tõsta elektrilise päikesepurje tehnoloogia komponentide valmidusastet tulevasteks missioonideks.
ESTCube-1 electrical power system operation software
(University of Tartu, 2013) Ilves, Taavi; Noorma, Mart, juhendaja; Pajusalu, Mihkel, juhendaja; University of Tartu. Faculty of Science and Technology; University of Tartu. Institute of Physics
Füüsika ja matemaatika roll sõjatehnoloogia õppes ning nende õpetamise metoodika Kaitseväe Ühendatud Õppeasutustes
(Tartu Ülikool, 2015) Kanne, Siim; Ganina, Svetlana, juhendaja; Noorma, Mart, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja tehnoloogiateaduskond; Tartu Ülikool. Füüsika instituut
Hemiboreal Forest Mapping with Interferometric Synthetic Aperture Radar
(2016-10-10) Olesk, Aire; Noorma, Mart, juhendaja; Praks, Jaan, juhendaja; Voormansik, Kaupo, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond.
Käesolev doktoritöö uurib tehisavaradari (SAR) kasutusvõimalusi metsa kõrguse hindamiseks hemiboreaalsete metsade vööndis. Uurimistöö viidi läbi Tartu Üli¬kooli, Tartu Observatooriumi, Aalto Ülikooli, Euroopa Kosmoseagentuuri (ESA) kaugseire keskuse ESRIN ja Reach-U koostöös. Uurimistöös kasutatud satelliidi¬andmed on pärit Saksa Kosmosekeskuse (DLR) kõrglahutusega bistaatilise X-laineala tehisavaradari TanDEM-X satelliidipaarilt. Sagedasti uuenevad satelliidiandmed, nende globaalne katvus ja kõrge ruumi¬line lahutus võimaldavad tehisavaradari abil kaardistada metsi ning nendes toimu¬vaid muutusi suurtel maa-aladel. Radari abil on võimalik saada kõrge lahutusvõimega pilte, mis on tundlikud taimestikule, maapinna karedusele ja dielektrilistele omadustele. Sünkroonis lendava radaripaari samaaegselt tehtud pildid elimineerivad võimalikud ajalised muutused taimestikus ning tänu sellele on radariandmetest võimalik tuletada metsade vertikaalset struktuuri ja kõrgust. Uurimistöös käsitletakse tehisavaradari interferomeetrilise koherentsuse tund¬likkust metsa kõrguse suhtes ning analüüsitakse, millised keskkonna ja klimaati¬lised tingimused ning satelliidi orbiidiga seotud parameetrid mõjutavad radari¬piltidelt erinevate puuliikide kõrguse hindamise täpsust. Lisaks keskendub väitekiri interferomeetrilisele koherentsusele tuginevate mudelite analüüsi¬misele ning nende täpsuse hindamisele operatiivse metsa kõrguse kaardistamise raken-duseks. Vaatluse alla on võetud kolm testala, mis asuvad Soomaa rahvuspargis, Võrtsjärve idakaldal Rannus ja Peipsiveere looduskaitsealal ning katavad kokku 2291 hektarit metsa. 23 TanDEM-X satelliidipildi koherentsuspilte võrreldakse samadel testaladel aerolaserskaneerimise (LiDAR) abil mõõdetud puistute kõrgu¬sega, mis on omakorda jagatud kolme rühma (kuused, männid ja laia¬lehised segametsad). RVoG (Random Volume over Ground) taimekatte mudel ning sellest tule¬tatud lihtsamad pooleempiirilised mudelid sobituvad olemasolevate TanDEM-X koherentsuse ning LiDARi metsa puistute kõrgusandmetega hästi. Töö tule¬mused kinnitavad, et tulevikus on suurte ja erinevatest metsatüüpidest koosne¬vate metsade kõrguse kosmosest kaardistamisel otstarbekas kasutusele võtta esmalt just soovitatud lihtsamad ja universaalsemad mudelid.
Nanosatelliitide tehnoloogia arengutrendid
(Tartu Ülikool, 2014) Kulu, Erik; Noorma, Mart, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja tehnoloogiateaduskond; Tartu Ülikool. Füüsika instituut
Nanospacecraft for technology demonstration and science missions
(2021-11-19) Iakubivskyi, Iaroslav; Slavinskis, Andris, juhendaja; Pajusalu, Mihkel, juhendaja; Noorma, Mart, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Kosmost on vaadeldud ja uuritud aastatuhandeid, kuid kosmosemissioonid lubasid seda esimest korda kohapeale uurima minna alles 64 aastat tagasi. Satelliidid võimaldavad teha toiminguid, mis maapealsete uuringutega on võimatud, näiteks maanduda teistele taevakehadele, tuua Maale neilt võetud proove vaadelda lähedalt komeete, ja asteroide ning saada paremaid vaatlusandmeid galaktikate, päikesesüsteemide, eksoplaneetide ja muude objektide kohta.. Ajalooliselt korraldasid kosmosemissioone suured riiklikud kosmoseagentuurid, kuid viimase 20 aasta jooksul on valdkond avanenud ka väikeettevõtetele, ülikoolidele ja pea kõigile teistele, kes on satelliidi kosmosesse saatmisest huvitatud. See on saanud võimalikuks tänu kuupsatelliitide standardiseerimisele. Tavaliselt peame kuupsatelliitide all silmas 1–10 kg nanosatelliite. Selle väitekirja autor on aidanud kaasa planeedimissioonide ja -instrumentide miniaturiseerimisele, töötades välja missioone ja missioonikontseptsioone ning arendades selliseid koormused ja simulatsioonivahendeid, mis aitaksid kaasa pikaajalisele eesmärgile uurida kosmost nanosatelliitidega. Lõputöö esimene osa keskendub uuenduslikule kosmosereiside tehnoloogiale: Coulomb Drag Propulsionile. Seda saab kasutada, et madalalt Maa orbiidilt kosmoseprügi eemaldada (plasmapidur) või kosmoses liikuda, kandmata Maalt kaasa võetud raketikütust (elektriline päiksepuri). Kõnealune tõukejõutehnoloogia on paigaldatud satelliitidele ESTCube-2 ja FORESAIL-1, mis peagi kosmosesse lennutatakse. Samuti analüüsib doktoritöö ideed külastada elektrilise päiksepurje juhitava kuupsatelliidilaevastikuga sadu asteroide. Lõputöö teises osas antakse ülevaade jätkuvast protsessist eesmärgiga arendada kaamera Euroopa Kosmoseagentuuri (ESA) ja Jaapani Kosmoseuuringute Agentuuri (JAXA) ellu viidavale Komeedipüüduri (Comet Interceptor) missioonile. Missiooni sondid viib 2029. aastal kosmosesse rakett Ariane 6. Kaamera on varustatud periskoobiga, et kaitsta seda ohtliku keskkonna eest, mistõttu kannab see nime Optical Periscopic Imager for Comets või OPIC. Nimi viitab ühtlasi Eesti astronoomile Ernst Öpikule, kes pakkus esimesena välja, et Päikesesüsteemi ümber asub kauge komeedipilv, mida tänapäeval tuntakse Öpiku–Oorti pilvena. OPIC-u väljatöötamist toetab spetsiaalselt selleks arendatud simulatsioonitööriist SISPO, mida kirjeldatakse doktoritöö viimases osas.
Radar Remote Sensing for Monitoring Forest Floods and Agricultural Grasslands
(2015) Zalite, Karlis; Noorma, Mart, juhendaja; Voormansik, Kaupo, juhendaja; Reinart, Anu, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja tehnoloogiateaduskond.
Käesolev doktoritöö keskendub radarkaugseire rakenduste arendamisele kahes keerukas looduskeskkonnas: üleujutatud metsas ja põllumajanduslikel rohumaadel. Uurimistöö viidi läbi Tartu Observatooriumis, Tartu Ülikoolis, Ventspilsi Kõrgkoolis ja Aalto Ülikoolis. Töö esimene osa käsitleb X-laineala polarimeetrilise radarisignaali käitumist regulaarselt üleujutatavas metsas Soomaa näitel ning teine osa põllumajanduslike rohumaade seisundi ja polarimeetriliste ning interferomeetriliste tehisava-radari parameetrite vahelisi seoseid. 2012 kevadel Soomaa testalal TerraSAR-X andmetega läbi viidud eksperiment näitas, et topelt-peegeldusele tundlik HH-VV polarimeetriline kanal pakub tõesti kontrastsemat tagasihajumisepõhist üleujutatud metsa eristust üleujutamata metsast kui traditsiooniline HH polarimeetriline kanal. HH-VV kanali eelis HH kanali ees on seda suurem, mida madalam on mets ning raagus tingimustes lehtmetsas oli HH-VV kanali eelis HH kanali ees suurem kui okasmetsas. Lisaks on üleujutusele tundlik HH ja VV kanali polarimeetriline faasivahe, mida on soovitatud ka varasemates töödes kasutada täiendava andmeallikana üleujutuste kaardistamisel. Käesolevas doktoritöös mõõdeti polarimeetrilise X-laineala tehisava-radari HH/VV faasivahe suurenemine üleujutuste tõttu erineva kõrgusega okas- ja lehtmetsas. 2013 a vegetatsiooniperioodil korraldati Rannu test-alal välimõõtmistega toetatud eksperiment uurimaks X- ja C-laineala polarimeetrilise ning X-laineala interferomeetrilise tehisava-radari parameetrite undlikkust rohumaade tingimuste muutustele. Ilmnes, et ühepäevase vahega kogutud X-laineala tehisava-radari interferomeetriliste paaride koherentsus korreleerus rohu kõrgusega. Koherentsus oli seda madalam, mida kõrgem oli rohi - leitud seost on võimalik potentsiaalselt rakendada niitmise tuvastamiseks. TerraSAR-X ja RADARSAT-2 polarimeetriliste aegridade analüüsi tulemusel leiti kaks niitmisele tundlikku parameetrit: HH/VV polarimeetriline koherentsus ja polarimeetriline entroopia. Niitmise järel langes HH/VV polarimeetriline koherentsus järsult ning polarimeetriline entroopia tõusis järsult. Rohu tagasikasvamise faasis hakkas HH/VV polarimeetriline koherentsus aeglaselt kasvama ning entroopia aeglaselt kahanema. Täheldatud efekt oli tugevam TerraSARX X-laineala aegridadel kui RADARSAT-2 C-riba tehisava-radari mõõtmistel ning seda selgemini nähtav mida rohkem biomassi niitmise järgselt maha jäi. Leitud HH/VV polarimeetrilise koherentsuse ja polarimeetrilise entroopia käitumine vastas taimkatte osakestepilve radarikiirguse tagasihajumismudelile. Mudeli järgi põhjus- 60 tas eelnimetatud parameetrite iseloomulikku muutust rohukõrte kui dipoolide orientatsiooni ja korrastatuse muut niitmise tõttu, mis on kooskõlas meie välimõõtmiste andmetega.
Suhtlusprotokoll ESTCube-2 alams¨usteemide vaheliseks suhtluseks
(Tartu Ülikool, 2015) Tammesoo, Sander; Sünter, Indrek, juhendaja; Noorma, Mart, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja tehnoloogiateaduskond; Tartu Ülikool. Tehnoloogiainstituut
Back in 2008 University of Tartu started the first Estonian Student satellite project. Five yearslater the first Estonian satellite ESTCube-1 was launched to low Earth orbit. ESTCube-1’s mission was to perform the first in-orbit demonstration of electric solar wind sail (E-sail) technology. In the next few years the Estonian Student satellite program aims to conduct a similar experiment further away from Earth, so that the Earth’s magnetic field would have minimal effect on the results. For the satellite to succeed it’s subsystems need to be able to communicate. Due to fundamental differences in ESTCube-1 and ESTCube-2, the internal communication protocol can not be integrated to ESTCube-2. The purpose of this thesis is to find a suitable protocol to be used on ESTCube-2. If need-be describe the specification and start the implementation and testing of a new protocol. The thesis is divided into six chapters. First chapter is the introduction. Second chapter describes the hardware selection and the shared communication bus of the ESTCube-2 satellite. In the third chapter, an in depth overview of the problem and other standard protocols is given. The specification and description of the new proposed protocol can be found in chapter four. Chapter five gives an overview of the problems that occurred during development and a short description about the testing procedures. Future work and further development is proposed in the last chapter.
Tartu Observatooriumi kajavaba ruumi kalibratsioonimõõtmised
(Tartu Ülikool, 2015) Prants, Kerli; Allik, Viljo, juhendaja; Noorma, Mart, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja tehnoloogiateaduskond; Tartu Ülikool. Füüsika instituut
Tulevikuoskused regulaarsete kosmoselendude perspektiivist
(Tartu Ülikool, 2021) Prints, Petra; Vadi, Maaja, juhendaja; Noorma, Mart, juhendaja; Tartu Ülikool. Majandusteaduskond; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond
UHF Communication System for Cubesatellite
(Tartu Ülikool, 2015) Kalde, Jaanus; Noorma, Mart, juhendaja; Allik, Viljo, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja tehnoloogiateaduskond; Tartu Ülikool. Tehnoloogiainstituut
Communication is one of the most important parts of any satellite. Estonian future satellite ESTCube-2 needs a new and advanced communication system to upload commands and firmware and download telemetry and images. The goal of this masters thesis was to determine system architecture and develop first electrical prototype of this communication system. Strengths and weaknesses of previous systems was researched and new system design was determined. Necessary single components were determined. Single components were built to prototypes, tested and characterised. RF parameters of filters were measured and found to be suitable for the system. Components were integrated to a first electrical model of the communication system. All of the work meets the requirements set to the system. Since power is very limited on small satellites focus was making the communication system energy efficient. This work could not be done without support from people in ESTCube team. Most of the necessary knowledge was taught by supervisors. Much of supporting work was done by other members of communication subsystem team – Ahti Laurisson, Taavi Adamson and Laur Joost. Work on the system continues in to develop full software and test all the component integration. This work contains technical drawings and description of developed system. It also provides information for developing other similar systems.