Sirvi Autor "Noorvee, Alar, juhendaja" järgi

Nüüd näidatakse 1 - 3 3

Eestis tekkinud tekstiilijäätmete taaskasutamisvõimalused isolatsioonimaterjalina
(Tartu Ülikool, 2017) Mutli, Mario; Noorvee, Alar, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Järjest enam on hakatud uurima alternatiive tänapäeval põhiliselt kasutatavatele isolatsioonimaterjalidele. Katsetusi on tehtud paljude erinevate materjalidega (pillroog, tööstuslik kanep jm), kuid tihtilugu on need jäänud ainult teadustöö tasemele. Uuringud on näidanud, et tekstiilijäätmetest tehtud isolatsoonimaterjali soojustusjuhtivus on 0,033 W/m K, mis on võrdväärne tänapäeval põhiliselt kasutatava kivivillale ja EPS-le. Lisaks on maailmas juba ka mõned ettevõtted, kes kasutavad tekstiilijäätmeid isolatsioonimaterjalide tootmiseks. Antud magistritöö raames anti ülevaade Eestis iga-aastaselt tekkinud teksitiilijäätmete kogustest ja sellest, kui suurt osa neist ja kuidas saaks potensiaalselt kasutada isolatsioonimaterjalide tootmiseks. Seejuures anti ka soovitusi, kuidas oleks võimalik vältida tekstiilijäätmete sattumist olmeprügisse ja suurendada nende taaskasutust. Töö tulemusena järeldati, et Eestis tekkivatest tekstiilijäätmetest oleks võimalik toota isolatsioonimaterjali. Näiteks 2015. Aastal Eestis tekkinud tekstiilijäätmetest, kui neist oleks õnnestunud kokku koguda määrdumata materjaline 50%, oleks saanud toota 247 170 m3 isolatsioonimaterjali, millega saaks soojustada 20 cm paksuse isolatsioonikihiga 4 400 kahekorruselist ja 100 m2 ehitusalase pindalaga eramut või 664 kortermaja 24 korteriga. Küsitluse järgi on tekstiilijäätmete põhilised materjalid puuvill, polüester ja vill, mis sobivad isolatsioonimaterjali valmistamiseks. Suureks probleemiks on see, et ~90% tekstiilijäätmetest on olmeprügi hulgas, mistõttu on need määrdunud ja neid ei saa kasutada isolatsioonimaterjali tootmiseks. Seega tuleks rakendada ka tekstiilijäätmetele liigiti kogumiseks kogumispunkte ja kogumissüsteeme. Veel täpsema ülevaate saamiseks tekstiilijäätmete tekkimise kohta tuleks uuringusse kaasata kodanikud, samuti näiteks restoranid ja majutusasutused, kus ka ilmselt palju tekstiilijäätmeid tekib. Lisaks tuleb teha tasuvusanalüüs ja välja selgitada, mis kujuneks tekstiilijäätmetest tehtud isolatsioonimaterjali hinnaks.
Hoonete energiatarbimine sõltuvalt piirdetarindite soojusisolatsiooni muutustest
(Tartu Ülikool, 2018) Ott, Martin; Noorvee, Alar, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Energiatõhusate hoonete ehitamisega on kasvanud materjaliressursside kasutus ning hoone elutsükli jooksul on suurenenud sisendenergia tarbimine operatiivse (kasutusaegse) energia vähendamise arvelt. Hoonete energiatõhususnõuded käsitlevad eeskätt hoonete kasutusaegse energia kokkuhoidu, kuid ei arvesta piisavalt hoonete ehitamise käigus materjalide kasutamisega kaasnevat sisendenergiat. Uurimustöö eesmärgiks oli läbi viia hoonete energiatarbimise analüüs seoses piirdetarinditega, hõlmates erinevate soojustusmaterjalide kasutamisest ja nende paksuse muutmisest tuleneva sisend- ja operatiivse energiatarbimise hindamist ning selle muutust 50-aastase hoone ekspluatatsiooniperioodi jooksul. Materjalide sisendenergia hindamisel kasutati hällist-väravani meetodit. Uuringu läbiviimiseks projekteeris autor hoone mudeli Revit 2018.3 programmis. Seejärel kasutati BV2 programmi, mis võimaldas analüüsida hoone energiatarvet. Analüüsi käigus selgus, et hoonete sisendenergia summaarne osakaal moodustas kuni 21,79% kogu hoone summaarsest energiatarbimisest (hoone 50-aastase kasutusperioodi jooksul). Soojustusmaterjali muutes ning materjalile paksust lisades suurenes materjali sisendenergia kuni 8,6 korda. Töö tulemusena selgus, et kuigi hoone operatiivse energiatõhususe osas on kõige paremaks soojustusmaterjaliks EPS, siis kõige optimaalsem on kasutada soojustusmaterjalina kivivilla, sest siis on kogu hoone 50-aastase olelusringi summaarne energiakulu kõige väiksem.
Loodete-tüüpi tehismärgalade tõhususe võrdlus tavapäraste tehismärgaladega
(Tartu Ülikool, 2014-08-14) Väär, Kadri; Noorvee, Alar, juhendaja