Sirvi Autor "Nutt, Nele" järgi

Nüüd näidatakse 1 - 2 2

Töökohapõhise õppe korraldusmudelite rakendamine kutsehariduses
(Haridus- ja Teadusministeerium, 2016) Puolokainen, Tarmo; Kaunismaa, Imbi; Sammul, Marek; Nutt, Nele; Themas, Aivi; Aksen, Merli; Themas, Elvo
Töökohapõhine õpe ehk õpipoisiõpe on üks kutseõppe õppevormidest, kus õpe toimub kooli või individuaalse õppekava alusel ning praktika osakaal töökohal moodustab vähemalt kaks kolmandikku õppekava mahust. Õpilasele määratakse juhendaja koolis ja praktikakohas kogu õppeajaks. Praktikakoht peab maksma õpilasele tasu tööülesannete täitmise eest praktikakohas toimuval õppeperioodil, mis ei tohi olla väiksem Vabariigi Valitsuse kehtestatud palga alammäärast. Kui õpipoisil on praktikakohaga kehtiv tööleping, makstakse tasu vastavalt töölepingule. Töökohalt määratud juhendajate ettevalmistuse ning juhendamiskulud kuni 50% ulatuses koolituskoha maksumusest tasub kool. Käesoleva uuringu eesmärk oli analüüsida õpipoisiõppe praegust olukorda Eestis, kirjeldada siin levinud õpipoisiõppe korraldusmudelid, hinnata levinud takistusi õpipoisiõppe pakkumisel ning soovitada lahendusi tuvastatud kitsaskohtade vähendamiseks ja õpipoisiõppe laiendamiseks.
Ühiskondlike normide muutumine ja omaksvõtmine gentrifikatsiooniprotsessi käigus Tartu Supilinna kogukonna näitel
(Tartu Ülikool, 2017) Nutt, Nele; Rämmer, Andu, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
Käesolevas töös võeti vaatluse alla kogukonna poolt omaksvõetud reeglite kujunemine gentrifitseeruvas piirkonnas ja jälgiti gentrifikatsiooni käigus toimuvat muutumist. Esmalt hinnati Supilinnas toimuva protsessi vastavust gentrifikatsiooni teoreetilisele seaduspärasusele ning prognoositi teooriale tuginedes Supilinnas kulgeva gentrifikatsiooniprotsessi edasist kulgu. Teisena uuriti gentrifikatsiooni mõju välja muutumisele, mis omakorda habitust kujundab. Väljas toimuvaid muutuseid jälgiti gentrifikatsioonilainete poolt omaks võetud normide muutumise kaudu. Kolmandaks vaadati seda, kuidas gentrifikatsiooniprotsessis sotsiaalset representatsiooni konstrueeritakse, kes seda konstrueerivad ja kuidas juba konstrueeritud representatsiooni sotsiaalset kapitali luuakse. Nimetatud protsessidel on oluline mõju piirkonna elanike väärtushinnangute kujunemisele. Tulenevalt uuringu eesmärgist, milleks oli teada saada, kuidas kohalike elanike arvamus kujuneb, mida osalusplaneerimisel väljendatakse, vaadeldi eespool nimetatud protsesside käigus kujunenud norme osalusplaneerimise kontekstis. Kokkuvõtvalt võib välja tuua, et Supilinnas on toimumas gentrifikatsiooniprotsess, mis on jõudnud käesoleva töö koostamise ajaks faasi, mida iseloomustab teise laine üleminek kolmandasse. Gentrifikatsioon mõjutab pidevalt välja, mis avaldub omaks võetud normide muutumises. Internaliseerimise normide muutusest tingitud välja muutus avaldab pidevat survet habitusele, mille muutumine on aeglasem kui omaks võetud normide muutumine. Internaliseerimise normid omakorda kujundavad sotsiaalset representatsiooni. Konstrueeritud sotsiaalset representatsiooni kasutatakse aga sotsiaalse kapitali loomisel. Käesoleva töö kõige olulisem tulemus on see, et uuring võimaldab teada, mis on kujundanud ja kuidas on kujunenud seisukohad, mida piirkonna elanikud keskkonna ruumilisel planeerimisel esindavad. Käesolevas töös näidati, et kohalike elanike arvamuste kujunemine on mõjutatud keeruliste ja omavahel läbipõimunud protsesside poolt. Töö tulemused kinnitavad seda, et keskkonna ruumilisel planeerimisel on vajalik sotsiaalsete protsesside uurimine, et mõista paremini kohalike elanike seisukohti koos nende kujunemise põhjustega. Tulevikku suunatud otsuste langetamisel on vajalik tunda sotsiaalsete protsesside kulgemise reeglipärasusi, et arvestada neid osalusplaneerimisel.