Browsing by Author "Oja, Ragne"
Now showing 1 - 1 of 1
- Results Per Page
- Sort Options
Item Consequences of supplementary feeding of wild boar – concern for ground-nesting birds and endoparasite infection(2017-06-29) Oja, Ragne; Valdmann, Harri, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkondMetssiga on sigalaste sugukonna kõige levinum liik, kelle arvukus tõusis oluliselt XX sajandi teisel poolel – muutus, mida on seostatud nii põllumajanduse üha jätkuva intensiivistumise kui laialt levinud lisasöötmisega. Kuna metssead on kõigesööjad, võib nende kõrge asustustihedusega kaasneda oht teistele loomadele, eelkõige maaspesitsevatele lindudele, kelle arvukus on langenud nii elupaiga vähenemise kui kiskluse tõttu. Lisaks võivad metssead mängida olulist rolli haiguspuhangutes, sest nad on reservuaariks paljudele kodu- ja metsloomadel levinud haigustele. Selle doktoritöö eesmärk oli uurida metssigade lisasöötmise võimalikke tagajärgi maaspesitsevatele lindudele ja metssigade nakatumisele siseparasiitidega, sest kõrge metssigade asustustihedus ja tihenenud kontakt liigikaaslastega söötmiskohtades võivad soodustada mitmesuguste haiguste levikut. Käesolevas töös oli lisasöötmisel metssigade arvukuse määramisel põhiroll ja söötmiskohtadest pärit teravili oli üks olulisemaid toiduallikaid ka soojal aastaajal, mil madal temperatuur ja paks lumikate ei takista loodusliku toidu kättesaamist. Kuid vaatamata sellele, et metssigadel oli võimalik tarbida lisasööta, rüüstasid nad metsas elavate kanaliste pesi ja murdsid noori tibusid ning metssigade ja kiskjate koondumine söötmiskohtade ümber tõstis maaspesitsevate lindude kisklusriski. Lisaks näitasid töös rakendatud uudse molekulaarse meetodi tulemused, et morfoloogilisel määramisel põhinev toitumisanalüüs väljaheidetest, mis on senistes toitumisuuringutes enim kasutatud meetod, alahindab lindude osakaalu metssea toidus, mistõttu võib ka varasemates töödes lindude esinemine olla alahinnatud. Lisaks maaspesitsevate lindude rüüsteriski tõstmisele mõjutas lisasöötmine ka metssigade nakatumist siseparasiitidega nii otseselt kui kaudselt läbi arvukuse kasvu. Söötmiskohad olid muutunud kopsuussidega nakatumise keskusteks ning pinnase kaudu levivate parasiitidega nakatumist soosis üleüldiselt suurenenud metssigade asustustihedust. Metssea majandamisel tuleks neid soovimatuid kõrvalmõjusid kindlasti arvesse võtta