ADA :: sirvimine Autor "Oja, Tatjana, juhendaja" järgi

Kirje

Epigeneetilise varieeruvuse olulisus ja roll tänapäeva taimeteaduses

(Tartu Ülikool, 2016) Andrjuštšenko, Valerija; Oja, Tatjana, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja tehnoloogiateaduskond; Tartu Ülikool. Botaanika osakond

Epigeneetika on teadus organismide päritavatest omadustest, mis ei ole seotud muutustega DNA nukleotiidjärjestustes vaid võivad olla kaudselt kodeeritud genoomis. Kolm paremini teadaolevat mehhanismi epigeneetikas on ensümaatiline DNA metülatsioon, histooni modifikatsioonid ning geenide vaigistamine mikro-RNA (miRNA, siRNA) poolt. Nii päritav kui mittepäritav epigeneetiline varieeruvus on oluline varieeruvus allikas seesugustes ökoloogiliselt olulistes protsessides nagu reproduktsioon ja stressitaluvus. Epigeneetilist varieeruvust võivad kontrollida ka keskkonna muutlikkus ja/või geneetiline muutlikkus, ent see võib olla mõlemast sõltumatu. Looduslik epigeneetiline varieeruvus on väga oluline taimede fenotüübi määramisel.

Kirje

Geneetilise varieeruvuse iseärasused klonaalsetel taimedel (perekond sõrmkäpp - Dactylorhiza l. näitel)

(Tartu Ülikool, 2007) Zamirajeva, Julia; Oja, Tatjana, juhendaja

Kirje

Kahkjaspunase sõrmkäpa (Dactylorhiza incarnata) õite värvuse polümorfism ja geneetiline mitmeksesisus

(Tartu Ülikool, 2012) Kangro, Kadri; Oja, Tatjana, juhendaja

Kirje

Käpaliste petmise strateegiad ja paljunemisedukus

(Tartu Ülikool, 2010) Kangro, Kadri; Oja, Tatjana, juhendaja

Kirje

Kollase tarna kompleksi (Carex flava) geneetiline mitmekesisus ja morfoloogiline eristumine

(Tartu Ülikool, 2010) Schmidt, Lisanna; Oja, Tatjana, juhendaja

Kirje

Levik, elukäigu tunnused, fülogeneetiline süstemaatika ja hübridisatsioon perekonnas Rhinanthus

(Tartu Ülikool, 2013) Kuusksalu, Kadri; Oja, Tatjana, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja tehnoloogiateaduskond; Tartu Ülikool. Botaanika osakond

Kirje

Loodusliku hübridisatsiooni rollid ja tagajärjed taimeriigis

(Tartu Ülikool, 2013) Valgma, Laura; Oja, Tatjana, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja tehnoloogiateaduskond; Tartu Ülikool. Botaanika osakond

Kirje

Morfoloogiline ja geneetiline varieeruvus perekonna Gymnadenia Eesti populatsioonides

(Tartu Ülikool, 2015) Kuusksalu, Kadri; Oja, Tatjana, juhendaja; Tartu Ülikool. Botaanika osakond; Tartu Ülikool. Loodus- ja tehnoloogiateaduskond

Kirje

Neoendeemse Saaremaa sõrmkäpa Dactylorhiza osiliensis geneetiline mitmekesisus ja päritolu võrreldes lähedaste liikidega

(Tartu Ülikool, 2010) Mürk, Margarita; Oja, Tatjana, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Botaanika osakond

Kirje

Perekonna Carex liikide eristatavus taksonoomilisteks sektsioonideks isoensüümtunnuste alusel

(Tartu Ülikool, 2015) Pedajas, Hedi; Oja, Tatjana, juhendaja; Tartu Ülikool. Botaanika osakond; Tartu Ülikool. Loodus- ja tehnoloogiateaduskond

Kirje

Phenotypic and genetic differentiation in the hybridizing species pair Carex flava and C. viridula in geographically different regions

(2018-10-26) Schmidt, Lisanna; Oja, Tatjana, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond

Taimed varieeruvad üle terve oma levila silmapaistvalt morfoloogiliselt, geneetiliselt ning kohastumuste poolest. Esiteks seab populatsioonidevaheline geograafiline kaugus füüsilised piirangud geenide vahetamiseks ja teisalt mõjutavad populatsioone eri piirkondades erinevad ökoloogilised tegurid ning keskkonnatingimused, mis võivad viia liigisisese geograafilise eristumiseni. Teisalt on nad võimelised omavahel ristuma (hübridiseeruma), mis ulatusliku geenivahetuse tagajärjel võib viia regionaalse sarnasuseni. Doktoritöös uurisime lähedaselt suguluses olevate kollase tarna (Carex flava) ja ojatarna (C. viridula) morfoloogilist ja geneetilist eristumist kolmes klimaatiliselt erinevas regioonis: Eestis, Šveitsi lauskmaal ja Šveitsi Alpides. Uuritud tarnad erinevad populatsioonide suuruse ja levila ulatuse poolest, mis teoorias põhjustab erinevat regionaalse eristumise mustrit. Sellest tulenevalt, oli minu doktoritöö peamiseks eesmärgiks tuvastada, kas ojatarn oma katkendliku leviku ja väikeste populatsioonidega on regioonide vahel rohkem eristunud kui kollane tarn, kes on laialdasema levikuga ja suuremate populatsioonidega. Teisalt on võimalik, et ristumine mõjutab nende liikide evolutsiooni. Uuringu eesmärkide täitmiseks, teostasime morfoloogilise ja geneetilise analüüsi ning ümberistutuskatse kolme eelpool mainitud regiooni vahel. Tulemused näitavad, et plastilisus, geneetiline varieeruvus ja genotüübi-keskkonna koosmõju on oluliselt mõjutanud mõlema tarna ja nende hübriidi regionaalset eristumist, kuid eristumine on mõnevõrra tugevam ojatarnal. Leidsime, et nii looduslikes populatsioonides kui ka ühisaedades erinesid kollane ja ojatarn üksteisest suurema osa morfoloogiliste tunnuste poolest oluliselt. Geneetiline analüüs toetas tarnadevahelist erinevust, kuid näitas ka geenivahetust. Seega ei ole liikidevaheline hübridiseerumine ei ole nii ulatuslik, et takistada ojatarna regionaalset eristumist. Kollase tarna ja ojatarna morfoloogilise ja geneetilise varieeruvuse kombineeritud uuring ning vastastikune ümberistutuskatse võimaldas teha mitmeid olulisi järeldusi uuritud taksonite morfoloogilise varieeruvuse, geneetilise mitmekesisuse, geneetilise eristumise ja kohastumuse kohta ning hinnata hübridiseerumise mõju laialdasema ja katkendlikuma levikuga taksonitel. See doktoritöö on oluline panus hübridiseeruvate liikide geograafilise eristumise mõistmiseks, mis on eriti tähtis globaalsete muutuste uuringutes ja looduskaitses.

Kirje

Russowi sõrmkäpa (Dactylorhiza russowii) geneetiline varieeruvus ning liigi identiteet

(Tartu Ülikool, 2016) Aida, Jekaterina; Oja, Tatjana, juhendaja; Tartu Ülikool. Botaanika osakond; Tartu Ülikool. Loodus- ja tehnoloogiateaduskond

Russowi sõrmkäpp on väga varieeruv orhidee ning Eestis ei ole seda varem uuritud. Töö eesmärgiks on võrrelda Russowi ja temale väga lähedase liigi lapi sõrmkäpa (D. lapponica) morfoloogilist varieeruvust. Samuti tuvastada kas Russowi sõmkäpp eristub geneetiliselt kahest lähedasest liigist: lapi sõrmkäpp (D. lapponica) ja ahtalehine sõrmkäpp (D. traunsteineri). Morfoloogiliste tunnuste analüüsiks viidi läbi välitööd 12 populatsioonis üle Eesti. Geneetilise varieeruvuse tuvastamiseks kasutati mikrosatellitanalüüsi meetodit ning analüüsiks kasutati 321 indiviidi 19 populatsioonist Eestist, Karjalast ning Austriast. Tulemuseks leiti, et Russowi sõrmkäpa geneetiline varieeruvus on kõrgem kui tema lähedastel liikidel. Morfoloogiliste tunnuste alusel D. russowii ja D. lapponica eristusid hästi, kuid antud populatsioonide geneetiline varieeruvus selgelt ei eristunud. Käesoleva töö tulemused on kooskõlas varem tehtud uuringutega ja nende pakkumisega tunnistada kolm lähedast liiki (D. russowii, D. lapponica ja D. traunsteineri) üheks taksoniks D. majalis ssp. lapponica.

Kirje

Soontaimede refuugiumid viimasel jääajal ning jääajajärgsed kolonisatsioonimustrid Euroopas valitud puuliikide näitel

(Tartu Ülikool, 2011) Paal, Rainer; Oja, Tatjana, juhendaja

Kirje

Taksonoomiliselt keerulise luste liigikompleksi ülevaade (Bromus secalinus, B. racemosus, B. commutatus)

(Tartu Ülikool, 2007) Zimmermann, Külli; Oja, Tatjana, juhendaja

Kirje

Ümberasustatud aasnelgi (Dianthus superbus L.) populatsiooni geneetiline varieeruvus võrreldes looduslike populatsioonidega

(Tartu Ülikool, 2011) Rammul, Kadi; Reier, Ülle, juhendaja; Oja, Tatjana, juhendaja

Sirvi Autor "Oja, Tatjana, juhendaja" järgi