Sirvi Autor "Olesk, Art Kristjan" järgi
Nüüd näidatakse 1 - 2 2
- Tulemused lehekülje kohta
- Sorteerimisvalikud
Kirje Jägala Jõesuu mattunud paleomuldade geoarheoloogia(Tartu Ülikool, 2022) Olesk, Art Kristjan; Rosentau, Alar; Tartu Ülikool. Geoloogia osakond; Tartu Ülikool. Lodus- ja täppisteaduste valdkondKäesolev geoarheoloogiline töö kirjeldab Jägala jõe paremkaldal suudmest ca 1,6 km ülesvoolu asuva uuringuala paleomuldi ja nendega seotud pronksi ja rauaaegseid muinaspõlde, muldade lamavaid ja lasuvaid kihte eesmärgiga uurida, millistele setetele Jägala Jõesuu mattunud muinaspõllud algselt rajati ja kuidas need mattusid. Selleks kirjeldati setteid, tehti neile lõimise, kuumutuskao ja geokeemiline analüüs ning kasutati GIS meetodeid setete kihipindade analüüsil. Samuti sondeeriti uuringuala puuraukudega. Töö käigus selgus, et mattunud paleomullad on kujunenud luidestunud Litoriinamere rannamoodustistele ja neil on hästi välja kujunenud leetunud mullaprofiil. Paleomuld mattus suurel alal ühe luidestumisperioodi vältel luiteliivade pealetungiga lõuna ja kagu suunalt. Paleomuldade mattumine võis olla seotud varasemalt kuhjunud luiteliivade reaktiveerumisega näiteks metsaraie tagajärjel.Kirje Üleujutatud Holotseeni rannikumaastikud Pärnu lahes(Tartu Ülikool, 2024) Olesk, Art Kristjan; Rosentau, Alar, juhendaja; Hang, Tiit, juhendaja; Suuroja, Sten, juhendaja; Tartu Ülikool. Geoloogia osakond; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkondKäesoleva magistritöö eesmärgiks oli selgitada Pärnu jõe vana sängi kulgemine Pärnu lahe põhjas, jõe oru setete stratigraafia, genees ja vanus ning seosed merevee taseme muutustega Holotseenis. Uuringu käigus interpreteeriti kokku 96 km seismo-akustilisi profiile, tehti 24 settesondeerimist ning kasutati erinevaid laboratoorseid meetodeid. Töö tulemusena selgus, et Pärnu jõe vana säng on Pärnu lahe põhjas jälitatav 12 km pikkuses lõigus. Jõe oru vanemad setted on ladestunud Joldiamere madalseisu ja Antsülusjärve transgressiooni alguses ning nooremad setted Varajase Litoriinamere madalseisu ja Litoriinamere transgressiooni ajal. Joldiamere madalseisu ajal võis veetase Pärnu lahes olla u 7,8 m madalam kaasaegsest veetasemest.