Browsing by Author "Olgo, Otto Oliver"

Filter results by typing the first few letters
Now showing 1 - 1 of 1
  • Thumbnail Image
    Item
    Miks on Eesti ajakirjanikud vahetanud ametit?
    (Tartu Ülikool, 2017) Olgo, Otto Oliver; Harro-Loit, Halliki, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
    Bakalaureusetöö täitis oma eesmärki ja vastas süvaintervjuude põhjal kirjeldavalt uurimisküsimustele, mis rajanesid bakalaureusetöö põhiküsimusele: „Miks Eesti ajakirjanikud vahetavad ametit?“. Intervjuude leidudest ja Fengleri, Ruβ-Mohli teadustööst lähtudes põhinevad ametivahetused kommunikatsioonivaldkonda või muusse valdkonda mittemateriaalsetest põhjustest: konfliktid ülematega, ressursside (aeg, süvenemise võimalus, spetsialiseerumine, töö mõtestatus) puudujääk, ajakirjaniku autonoomia. Viimane on kahanenud eriti jõudsalt viimastel aastatel, kui uudistoimetuste sisu üle on aina enam määramas kommertslik müük, mis tähendab ka sisuturunduse ja reklaami müümist uudiste pähe. Teisalt võib olla muutunud aja kontekstist lähtuvalt põhiliste mittemateriaalsete põhjuste olemus, miks ajakirjandusest lahkutakse. Valimisse jäänud ajakirjanikud ei otsi enam aeglast töösiiret, vaid võimalikult palju kogemusi mitmest töövaldkonnast. Rutiinitaluvus võib olla nõrgenenud noorte ajakirjanike seas, julgen väita, ega peljata professionaalset ümberõppimist muul ametikohal. Materiaalsed põhjused aga takistasid oluliselt valimis olnud lahkunud ajakirjanike ajakirjandusse tagasitulekut – eelkõige palga keskpärasus, toimetuse ebamõtestatud ja kesiste arenguvõimalustega hierarhia. Tähtis aspekt võib olla „klaassein“ – reporteri ja/või toimetaja ametist saab lõpuks edasi ehk alatoimetuse juhiks, aga see amet ei tundunud valimis olnud nooremate ajakirjanike silmis intervjuude põhjal ihaldusväärne. Samas olid valimisse jäänud juhikogemustega ajakirjanikud Eesti tööturul sedavõrd väärtustatud, et leidsid kiirelt uue töö kergelt muust sektorist. Võib püstitada nõrgaaluselise eelduse, et teised töövaldkonnad oskavad hinnata juhivõimetega ajakirjanikke vähemalt samavõrd palju kui Eesti toimetused. Bakalaureusetööst aga ei piisa, et teha põhjalikke järeldusi – selle jaoks on vaja valimit suurendada, keskenduda rohkem intervjuude tekstianalüüsile ja mõtestada intervjuude sisu detailsemalt lahti. Lisaks väärivad nähtused nagu tagasisidestamine ja ajakirjaniku autonoomia omaette analüüsipeatükki.