Browsing by Author "Olli, Kalle, juhendaja"

Now showing 1 - 7 of 7

Evaluation of metal contaminant hazard on microalgae with environmentally relevant testing strategies
(2022-04-01) Joonas, Elise; Olli, Kalle, juhendaja; Aruoja, Villem, juhendaja; Kahru, Anne, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Inimtekkelisest metallide keskkonnasaastusest on eriti ohustatud veekogud, kuhu need mittelagunevad ained aegamööda kuhjuvad. Antud töös katsetasin uudsete saasteainete – metalli nanoosakeste ja legeeritud haruldaste muldmetallide oksiidide osakeste – mõju veekogude toiduvõrgustike aluseks olevatele mikrovetikatele. Need materjalid on küll olulised jätkusuutlikuks energiatootmiseks, ent nende mõju uurimine on vajalik vastavalt nanosuurusest tingitud kõrge bioaktiivsuse ja eripalgeliste kahjulike mõjude võimalikkuse tõttu. Lisaks kasutasin uute metoodikate väljatöötamiseks ka vetikatele toksilist vaske. Toksikantide mõju uurisin keskkonnalähedastes mittestandardsetes katsetes, et paremini mõista tulemuste ülekantavust laborist loodusesse. Positiivse tulemina nähtus, et metalli nanoosakesed olid looduslikus vees vähem toksilised võrreldes tavapäraselt kasutatava sünteetilise toitelahusega, kuna viimane ei sisalda metalle siduvat looduslikku lahustunud orgaanikat. Toksilisuse uurimisel on kohane kasutada erinevaid mõõdikuid, et tuvastada toksilisusmehhanisme. Näiteks titaandioksiidi nanoosakeste klompumine vetikarakkude ümber takistas mehaaniliselt nende kasvu, ent ei mõjutanud negatiivselt vetikate stressi võrreldes puhtas vees kasvanutega. Mitmeliigilistest katsetest selgus, et kahe kuni nelja liigi koos kasvamine ei mõjutanud vetikate vastuvõtlikkust vase toksilisusele. Rohkemate liikidega kooslused olid aga suurema biomassi tootlikkusega – seda pigem suurema tõenäosuse tõttu, et liigirikkamas koosluses leidub loomuomaselt kõrgema biomassi tootmise võimekusega või vase negatiivsele mõjule vastupidavam liik. Soovitame ökotoksikoloogias edaspidi keskenduda mikrovetikate funktsionaalsetele tunnustele, näiteks rakusuurusele, mis olid töös tugevalt seotud biomassi tootmise võime ja toksikantidele vastupanuvõimega.
Fülogeneetiliselt tuletatud ja morfoloogiliste funktsionaalsete tunnuste võrdlus makroökoloogilistes mustrites
(Tartu Ülikool, 2015) Arme, Kaspar; Olli, Kalle, juhendaja; Tartu Ülikool. Botaanika osakond; Tartu Ülikool. Loodus- ja tehnoloogiateaduskond
Funktsionaalse mitmekesisuse mõju tehislike fütoplanktonikoosluste saagikusele
(Tartu Ülikool, 2015) Joonas, Elise; Olli, Kalle, juhendaja; Tartu Ülikool. Botaanika osakond; Tartu Ülikool. Loodus- ja tehnoloogiateaduskond
Funktsionaalse mitmekesisuse roll fütoplanktoni koosluse vastupanul oksüdatiivsele stressile
(Tartu Ülikool, 2015) Ristimäe, Mihkel; Olli, Kalle, juhendaja; Tartu Ülikool. Botaanika osakond; Tartu Ülikool. Loodus- ja tehnoloogiateaduskond
Peipsi järve fütoplanktoni koosluse muutused seoses kliimamuutustega
(Tartu Ülikool, 2024) Olesk, Maitrii; Olli, Kalle, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Botaanika osakond
Käesolev töö uurib kuidas on Peipsi fütoplanktoni biomass, liigirikkus ja koosluse struktuur muutunud enam kui poole sajandi vältel ja kas ja kui tugevalt mõjutavad Peipsi fütoplanktoni koosluse struktuurit erinevad keskkonnamuutujad – tuul, veetase ja veetemperatuur. Peipsi on eutroofne ja madal järv, mille fütoplanktonite kooslus on viimase 56 aasta jooksul märgatavalt muutunud. Changes in the Phytoplankton Community of Lake Peipsi in Relation to Climate Change This paper examines how the biomass, species richness and community structure of the Peipsi phytoplankton have changed over more than half a century and whether and how strongly the structure of the Peipsi phytoplankton community has been influenced by different environmental variables – wind, water level and water temperature. Lake Peipsi is a eutrophic and shallow lake with a phytoplankton community that has changed significantly over the last 56 years.
Prymnesium parvum (Prymnesiophyceae) autotoksilisus
(Tartu Ülikool, 2007) Trunov, Karolin; Olli, Kalle, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Botaanika osakond
The effect of torrefaction condensate on the growth of Porphyridium marinum and the production of exopolysaccharides
(Tartu Ülikool, 2024) Dievinš, Karlis; Olli, Kalle, juhendaja; Nair, Salini Chandrasekharan, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Tehnoloogiainstituut
Porphyridium marinum is a eukaryotic marine red microalgae species. It is well known for its high content of polysaccharides and the production of exopolysaccharides. In this study P. marinum was cultivated with the addition of condensed gases (Torrefaction condensate) to the culture medium, produced from the torrefaction of wood biomass. Red microalgae ability to assimilate a wide range of compounds suggests that P. marinum could break down the toxic TC and, in addition, produce commercially valuable polysaccharides. P. marinum was grown with various amounts of TC added to the culture medium and culture growth was monitored every 48 hours for 24-26 days. Biomass and EPS were extracted and measured from each batch at the end of the experiment. These findings were compared to control batches without the TC treatment. TC treatment had a negative, but not statistically significant effect on the final biomass and EPS yield compared to control.